Playboy jänku kärbib kõrvu

Playboy edulugu sai alguse 1953. aasta detsembris ilmunud ajakirjast, mille kaanel poseeris seni maailma üheks kaunimaks naiseks peetav Marilyn Monroe. Ajakirjal puudus kuupäev, sest noor Hugh Hefner oli teise väljaande ilmumise kohapealt kaunis ebakindel.

Igakuine trükis täiskasvanutele jäi pärast kiiret läbimüüki siiski püsima ning on vallutanud koha ajakirjariiulites juba enam kui sajas riigis üle maailma. Ettevõtte enda hinnangute kohaselt loeb iga numbrit umbes 15 miljonit inimest üle maailma ning 2,6 miljonit neist on lojaalsed tellijad.

Kuigi Hugh Hefner suutis 70ndatel tõsta ajakirja selle edu tippu USAs, on väljaande rahvusvahelistumise taga hoopis tema tütar Christie Hefner, kes asus meediaettevõtet juhtima 1979. aastal ning annab nüüd üllatuslikult juhtohjad käest.

Christie Hefneri käe all on Playboy kontsern viimase kahe aastakümnega kasvanud väga laiaks – lisaks paberkandjale on ta suutnud viia ajakirja ka televiisorisse, online´i, raadiosse ja moodsamatesse mobiiltelefonidesse. Praegu käimasolev protsess paberlehe ja online´i veel tihedamaks ühendamiseks viib kasutaja interaktiivse suhtluseni teiste kasutajatega ning võimaluse kiiremini ja mugavamalt kõike lehekülgedel pakutavat leida. Uut vingemat kodulehte saab plaanide kohaselt külastada juba sel kvartalil.

Playboy rahvusvahelistumine on olnud nii põhjalik, et 2007. aastal jõudis palju kõminat põhjustanud ajakiri ka meie lettidele. Ning kahtlused, et eestlaste tagasihoidlikkuse tõttu võivad leheküljed õige kitsukeseks jääda on ära pühitud kohalike kaunitaride armeega, kes ajakirja pürgivad.

See kõik ei aita siiski aktsiahinda, mis viimase 12 kuuga on kukkunud pea 80 protsenti. Kõlab õõvastavalt, kuid veel hirmsam paistab viimase pooleteist kuu langus – lausa 23 protsenti. Aktsia saab kätte vaid veidi alla kahe dollari eest. Ilmselt ei ole investoritel enam põhjust liigselt juukseid peast kitkuda, sest väärtpaberil pole enam eriti kuhugi vajuda.

Kaunis nukrat trendi on märganud ka kontserni juhtkond, kes on tumedale tulevikule majanduses püüdnud vastu minna oluliselt väiksema töötajaskonna ja ümberstruktureeritud ettevõttega. Pea viiendiku töötajate koondamine viis kolmanda kvartali tulemustest minema 6,3 miljonit dollarit – kulu ilma milleta oleks Playboy kasumirida ehtinud 1,1 miljoniline plussmärgiga number. Ning kulud seal ei lõppe.

Kasumihoiatuse kohaselt ootab ettevõte neljandas kvartalis kahjumit firmaväärtuse mahakandmise ja muude ühekordsete kulude tõttu üle 100 miljoni dollari eest. Lisaks peab meediaettevõte maksma täiendavad 4 miljonit töötajatele, kelle jaoks kontori uksed suletuks jäävad.

Kui aktsiahind ja kasum hoolega ämbreid kolistanud on, siis ühe tugevusena bilansis peaks kindlasti välja tooma praegu nii väärtusliku rahalise positsiooni, mis peaks aitama ettevõttel veel nii mõnigi kahjumlik kvartal üle elada. Loomulikult on likviidset vara suure majanduse allakäiguspiraali tõttu vähemaks jäänud, kuid siiski vaid pisut. 2007. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes on raha 2008. aasta kolmandas kvartalis vaid 3 protsenti vähem.

Kui Christie Hefner suutis peamiselt USAs kirgi kütnud meediakompanii teha tuntuks üle maailma ning kaasajastada väljundkanaleid, jääb küsimus, kas uus juht on võimeline kõik selle üle võtma ilma midagi oluliselt rikkumata. Kui ettevõtet on kakskümmend aastat juhtinud vaid üks inimene, on selgelt kaunis keeruline väljastpoolt tulles kõike hoomata ning juba voolitud savi veel siledamaks teha.

Christie Hefner ise on Playboy tulevikku vaadates suhteliselt optimistlik: „Särtsakad, pea ainupositsiooni hoidvad ajakirjad nagu Playboy ja Vanity Fair jäävad elama. Usun, et nad on olemas ka kolme, viie ja viieteistkümne aasta pärast.“