Tartu Ülikooli õppejõud Lasse Lehis ootas
küll IV kvartalis keskmise palga tõusu, kuid seda, et nii mõneski justkui
teada-tuntud madalapalgalises valdkonnas kerkivad palgad lausa 14-16%, oli
üllatuseks ka paljunäinud maksueksperdile.
Keskmine brutokuupalk tõusis neljandas kvartalis enim hariduse, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (vastavalt 16%, 15,8% ja 13,8%).
"Preemiaid ei makstud ilmselt mitte ainult presidendi kantseleis! Hariduses on muidugi riigi raha taga, sama ka tervishoius ja sotsiaalhoolekandes. Eks neil seal ikka mingisugused 13. palgad on olnud, kuidagi. Mis seal täpselt toimus, peaks lausa eraldi järele küsima. Mis puudutab elektri-, gaasi-ja veefirmasid, siis seal võis mõni üksik ettevõte teha hea tulemuse ja seetõttu preemiaid maksta. Üksikud suured erandid kergitavad sageli keskmist tulemust," arutleb Lehis.
Seotud lood
Kuigi riigipea Toomas Hendrik Ilves on
toonitanud kulude kärpimise vajadust, maksis presidendi kantselei töötajatele
pea 700 000 krooni preemiat.
Keskmine brutokuupalk oli mullu
neljandas kvartalis 13 117 krooni, tõustes üle-eelmise aastaga võrreldes
6,9%.
Keskmine brutokuupalk oli tänavu kolmandas
kvartalis 12 512 krooni, varasemate kvartalitega võrreldes palgakasv
aeglustus.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.