Keskmine brutokuupalk oli tänavu kolmandas
kvartalis 12 512 krooni, varasemate kvartalitega võrreldes palgakasv
aeglustus.
Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes kerkis keskmine palk 14,8 protsenti. Samas püsis palgakasv mullu ja tänavu esimeses kvartalis veel 20% piires ning oli selle aasta teises kvartalis 15,2%, teatas Statistikaamet.
Keskmine brutopalk oli juulis 12 606 krooni, augustis 12 414 krooni ja septembris 12 527 krooni.
Palk tõusis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes enim kalapüügi, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning metsamajanduse tegevusalal (vastavalt 40,1%, 25,4% ja 25,2%). Kõige vähem tõusis brutokuupalk ehituse, töötleva tööstuse ning hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal (8,6%, 12,0 ja 12,3%).
III kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 16 865 krooni. Mullusega võrreldes tõusis keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus 15,1%.
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (37,9%) ning kõige vähem ehituses (9,4%).
Reaalpalga kasv – milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju – jäi teist kvartalit järjest kolme protsendi piiresse. III kvartalis oli reaalpalga kasv 3,5% ja II kvartalis 3,4%. Viimati oli reaalpalga kasv nii väike 2004. aasta IV kvartalis (3,3%).
Statistikaameti palgastatistika uuringu valimis on tänavu 11 089 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest.
Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
Seotud lood
Maksumaksjate Liidu juhi Lasse Lehise
hinnangul võis IV kvartali 13 100-kroonist keskmist palka kergitada Maksu-ja
Tolliameti kaheldava väärtusega koondamiste skeem.
Kell 11 alustas riigikohtu 19-liikmeline
üldkogu avalikul istungil arutelu, kas riigikogulased võivad istuva
koosseisu palkasid külmutada või tohivad nad põhiseaduse järgi peatada ainult
järgmise parlamendi koosseisu palgatõusu. Praegu teenib riigikogu
lihtliige ligikaudu 63 800 krooni kuus.
Tartu Ülikooli õppejõud Lasse Lehis ootas
küll IV kvartalis keskmise palga tõusu, kuid seda, et nii mõneski justkui
teada-tuntud madalapalgalises valdkonnas kerkivad palgad lausa 14-16%, oli
üllatuseks ka paljunäinud maksueksperdile.
Lätis kasvasid palgad kolmandas kvartalis
läinud aasta sama perioodiga võrreldes 20,3%.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.