Maksumaksjate Liidu juhi Lasse Lehise
hinnangul võis IV kvartali 13 100-kroonist keskmist palka kergitada Maksu-ja
Tolliameti kaheldava väärtusega koondamiste skeem.
"Töötaja koondamise korral ei maksta talle koondamistasu mitte tema keskmise palga vaid ametipalga järgi. Maksu-ja Tolliametis oli aga niimoodi, et maksti preemiat ja kõikvõimalikke tulemus - või lisatasusid eraldi juurde. Skeemi järgi oli töötaja koondamistasu pool saadavast rahast ja ülejäänud pool kirjutati kokku lisatasudest. Kui töölepingu seaduse järgi makstakse koondamistasu töötaja keskmise palga järgi, siis avaliku teenistuse seaduse järgi peaks koondamistasu maksma vaid keskmise ametipalga ulatuses. Et ametipalk on avalikus sektoris tavaliselt väga madal, siis otsustatagi, et osadele töötajatele makstakser ikkagi nende lisa-ja tulemustasud ka välja," meenutab Lehis.
Maksu-ja Tolliamet kaotas eelmise aasta lõpus umbes 350 ametikohta. Koondamisteate sai 167 inimest, ülejäänutele pakuti uusi töökohti organisatsiooni sees.
Seotud lood
Keskmine brutokuupalk oli mullu
neljandas kvartalis 13 117 krooni, tõustes üle-eelmise aastaga võrreldes
6,9%.
Läti keskmine brutopalk kasvas teises
kvartalis 23,6%, mis on aeglaseim kasvutempo 18 kuu jooksul, kuna avaliku
sektori palgad kahanesid.
Keskmine brutokuupalk oli tänavu kolmandas
kvartalis 12 512 krooni, varasemate kvartalitega võrreldes palgakasv
aeglustus.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.