Oviir: Reformierakond eksitab käibemaksuga

Tegelikkus on teistsugune. Euroopa Komisjon algatas juba 2007. aastal laialdase poliitilise arutelu vähendatud käibemaksumäärade vallas, toetudes vastava uuringu tulemustele. Arutelud ja otsustused toimusid liikmesriikide valitsusliikmete osalusel. Euroopa Parlamendi menetluses on direktiiv, mis näeb ette seni ajutised käibemaksu madalamad määrad muuta alalisteks. Eestis hiljuti haamrina kasutatud aasta 2011 on direktiivist väljavõetud.

Põhjusi selleks tuuakse mitmeid, näiteks: ajutiste sätete muutmine alaliseks vähendab ebakindlaid tegureid äritegevuses; vähendab deklareerimata töö osakaalu ning suurendab nõudlust seadusliku majandustegevuse järele; tekitab kokkuhoiu tarbijatele, kusjuures enim võidavad just madalama sissetulekuga inimesed. Seega on võitjad nii eraisikud, ettevõtted kui ka riik.

Maksuerisuste võimalused

Kui Eesti on tänini püüdnud käibemaksuerisusi iseloomustada kui anomaaliat, millest meie peaksime kui katkust eemale hoidma, siis tegelikkuses on nimekirjas piisaval hulgal kaupu ja teenuseid, millele võib madalamaid määrasid kehtestada.

Nimetagem: toiduained (v.a alkohoolsed joogid); ravimid, meditsiiniseadmed ja -tooted, invavahendid; raamatud ja perioodilised väljaanded; erinevate ürituste piletid; eluaseme müük, ehitus ja renoveerimine; majutusteenused; toitlustusteenused; sotsiaal-, meditsiini- ja hambaraviteenused; ringhäälinguteenus; spordiürituste korraldamine ja spordirajatiste kasutamine; põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatavad kaubad ja teenused; tänavapuhastusega, prügi kogumise ja jäätmekäitlusega seotud teenused; veevarustus; matuseteenused jne.

Seega on tegemist kaupade ja teenustega, mida inimesed vajavad suuremal või väiksemal määral oma igapäevaelus. Kui praegu räägitakse näiteks palju energiasäästlikkusest ja kortermajade soojuspidavuse suurendamist, siis võiks ju käibemaksu alandamine neile toodetele ja teenustele olla üheks stiimuliks, miks asi ette võtta.

Toidukauba maks madalam 20 euroriigis

Erinevalt Eestist on paljudes Euroopa riikides mõistetud alandatud käibemaksumäärade olulisust. Näiteks on toidukaupadele või osale neist kehtestanud vähendatud käibemaksumäära veidi enam kui 20 liikmesriigis. Poolas ja Luksemburgis on maksumäär toiduainetele 3%, Hispaanias ja Itaalias 4%, Küprosel, Portugalis ja Prantsusmaal 5 %, Saksamaal 7%. Üldiselt on neis riikides toiduainete käibemaks kolm korda madalam käibemaksu maksimummäärast. Suurbritannias on aastaid toiduainete käibemaks olnud 0%.

Ehitus- ja renoveerimistöid maksustatakse Itaalias 4%ga, Luksemburgis aga koguni 3%ga. Prantsusmaal on madalaim maksumäär (2,1%) kehtestatud ravimitele, Rootsis, Soomes, Belgias ja Luksemburgis püütakse aga sportimisvõimalustele kehtestatud madalamate määrade abil muuta inimeste tervisekäitumist, Suurbritannias on madalam maksumäär laste riietel ja jalanõudel. Väärt näiteid on teisigi.

Meil on erinevatest maksumääradest loobumiseks toodud põhiliselt n-ö bürokraatlik põhjus – raskused maksukogumisel ja kontrollimisel.

Eestis esikohal ametnike mugavus

Kas ei lähene me asjale valest otsast. Me ei arvesta mitte tarbija huvisid, vaid ametnike mugavust ja riigieelarve täitumist. Justkui oleks riigieelarve asi iseeneses, mitte riigi põhilisem instrument oma riigi inimeste eest hoolitsemisel.

Viimane inimarengu aruanne kutsus üles raskel ajal väärtuste üle mõtlema ja põhiväärtuste juurde tagasi pöörduma. Mõtlemine on hea, tegutsemine veelgi parem. Ehk on diskussiooni alustamine käibemaksumäärade alandamiseks üks tee, kus meenutada riigi ülimat eesmärki – kanda hoolt inimeste eest. Ja vajalik debatiteema eelseisvate Euroopa Parlamendi valimiste kampaanias.

Taskukohasuse põhimõte

Tuleb vaid nõustuda Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallasega, et parlamendisaadik ei saa ärgata üksnes sõna „Venemaa“ peale, vaid lähiaastail on olulised eelkõige majandusteemad.

ELis peetakse madalamate maksumäärade kehtestamisel oluliseks tootlikkuse suurendamist, pikaajalist tööhõivet ja suuremat sissetulekute võrdsust. Need on ka meil aktuaalsed, eriti kui meenutada vaid üht fakti - registreeritud töötute arv on juba ligi 50 000 ja neile lisanduvad need, kes on (riigile) juba ammu käega löönud. Madal tööhõive on aga oluline teema, nagu ka ühiskonna ebavõrdsus.

EL pakub madalamate maksumääradega tuge põhiliste kaupade ja teenuste muutmisel inimestele taskukohaseks. Riigi asi on selle üle arutleda ja otsustada. Aga riik ei ole Toompea ega Stenbocki maja – riik see on tema inimesed.