Peaministri eurogrupp ja valitsus arutavad
euro kriteeriumidele vastavuse hindamise varasemaks toomist aprilli alguses
pärast rahandusministeeriumi uue prognoosi valmimist, teatas valitsuse
kommunikatsioonibüroo.
Enne ametlikku statistikat ja selle analüüsi ei saa valitsus eurole ülemineku hindamise otsust teha.
Eile käis peaminister Andrus Ansip valitsuse pressikonverentsil välja mõtte, et Eesti võiks kaaluda võimalust tellida Euroopa Komisjonilt ja Euroopa Keskpangalt eurole-kriteeriumitele vastavuse hindamise erakorraliselt juba sel aastal. Korralisena oleks see toimunud järgmise aasta alguses. Hindamise eesmärk peaks olema eurotsooniga liitumine 1. juulis 2010.
Maastrichti kriteeriumite täitmine selle aasta lõpus on Eesti jaoks hetkel teoreetiline võimalus. Praeguse hinnataseme püsimisel oleks Eesti 12 kuu keskmine harmoneeritud THI (tarbijahinnaindeks) muutus novembris umbes 1,6%, mis on pea sama inflatsioonikriteeriumi tehnilise miinimumiga (1,5%). Tegelikult võib arvata, et Eesti hinnatase jätkab lähiajal langust, mistõttu kriteeriumi täitmise tõenäosus lähiajal suureneb veelgi.
Samas eurole ülemineku põhiline keerukus seisneb teatavasti eelarvekriteeriumi täitmises, juhul kui otsus tehakse, tähendab see ka eelarve osas täiendavalt suuri pingutusi.
Seotud lood
Rahandusministeerium saatis täna ametliku
taotluse Euroopa Investeerimispangale (EIB), millega soovitakse viie aasta
jooksul laenata EIB-lt 550 miljonit eurot ehk 8,6 miljardit krooni.
Tänasel valitsuse pressikonverentsil ütles
peaminister Andrus Ansip, et Eesti võiks euroalaga ühineda juba 1. juulist
2010.
Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri ütles,
et euro kasutuselevõtt tuleva aasta 1. juulil on võimalik teatud tingimustel,
kuid kas nende täitmine on usutav, tuleks küsida Andrus Ansipilt.
Endine rahandusminister Aivar Sõerd ütles
Äripäevale, et saabumas on olukord, kus Eesti eurovalmidus sõltub vaid siinsete
poliitikute valikutest.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.