Rahandusministeerium saatis täna ametliku
taotluse Euroopa Investeerimispangale (EIB), millega soovitakse viie aasta
jooksul laenata EIB-lt 550 miljonit eurot ehk 8,6 miljardit krooni.
Laenu planeeritakse kasutada eelkõige välisabi projektide kaasfinantseerimiseks.
Rahandusminister Ivari Padari sõnul on laenu võtmise eesmärk kasutada maksimaalselt ära välisvahendeid. „Euroraha kasutamisel on Eesti majandusele vaieldamatult elavdav mõju. Riigil on võimalik majanduse langusperioodis vajalikke projekte oluliselt odavamalt ellu viia. Pea sama oluline on aga ka võimalus nende projektidega suurendada tööhõivet ning elavdada majandust,” selgitas Padar.
Rahandusminister loodab, et läbirääkimised jõuavad laenuandmise osas lõpule EIB nõukogu otsusega hiljemalt selle aasta juuniks. „Riigi rahavoogude planeerimisel on laenul oluline roll. Praegu võib öelda, et kõik läheb plaanipäraselt,” oli Padar kindel.
Rahandusministeerium loodab EIB nõukogult otsuse saada juunis. Rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seeman rõhutas, et 8,6 miljardit ei ole fikseeritud summa ning võib jääda ka väiksemaks.
„Viie aasta peale on ka raske ette nähe, kui palju ühel või teisel aastal raha vaja läheb,“ ütles Seeman lisades, et samuti on viie aasta perspektiivis raske ette näha, millised projektid täpselt töösse lähevad. Kui paari aasta jooksul peaks selguma, et rahavajadus osutub suuremaks, tuleb uue pilguga maailmamajanduse ja Eesti olukorrale, rahaootel projektidele ning laenutingimustele otsa vaadata.
„Praegu on meil ikkagi eesmärk see, et võtta laenu jupi kaupa vastavalt vajadusele, kuidas projektid jooksma hakkavad. Me ei võta laenu igaks juhuks, vaid just siis, kui vaja on, “ lisas Seeman.
Rahandusministeerium koostas taotluse olemasoleva info baasil pärast põhjalikke analüüse. „Vaatasime oma võimalusi ja vajadusi ning millist summat oleks Eestil reaalne taotleda,“ selgitas Seeman. Milliseks kujunevad laenu tingimused, on rahandusministeeriumi teatel veel vara rääkida.
Leedu valitsus laenab Euroopa Investeerimispangagalt ELi raha ärakasutamiseks 1,13 miljardit eurot. Leping on allkirjastatud ja esimesed 340 miljonit eurot saab Leedu kohe kätte, ütles Leedu rahandusminister Algirdas Semeta. Raha on plaanis kasutada ELi projektide riigipoolse kaasfinantseerimise osa katteks, vahendas täna Bloomberg.