• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,31%5 966,9
  • DOW 300,62%44 141,79
  • Nasdaq 0,11%18 992,52
  • FTSE 1001,42%8 264,95
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,26
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,31%5 966,9
  • DOW 300,62%44 141,79
  • Nasdaq 0,11%18 992,52
  • FTSE 1001,42%8 264,95
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,26
  • 20.03.09, 15:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Analüütik: 300 miljardit dollarit ei ole väga suur summa…

… eriti, kui arvestada USA käesoleva aasta prognoositavat eelarvedefitsiiti, mis ulatub üle $2 triljoni.
Föderaalreservi järjekordne pingutus majanduse elavdamiseks on küll innovaatiline, kuid paljude meelest riskantne köielkõndimine. Võita pole justkui suurt midagi, samal ajal seistakse silmitsi võimaliku hüperinflatsiooni ohuga, mis hävitaks inimeste viimasedki säästud.
Finantsturud aga vaatasid olukorrale teise pilguga. Kuna valdav osa turuvaatlejaid kolmapäeval toimunud USA keskpanga istungist põhjapanevaid uudiseid ei oodanud, tuli Föderaalreservi plaan osta $300 miljardi eest riigivõlakirju turule üllatusena. Ootamatu polnud mitte tegevus ise – sellest on räägitud mitu kuud – vaid plaani elluviimise kiirus ja agressiivsus. Võlakirjade hinnad tõusid järsult, hüpoteeklaenude intressimäärad langesid mitme aasta madalaimale tasemele ning börsid üle maailma reageerisid ralliga.
USA Föderaalreservi juht Ben BernankeIseküsimus on, kas keskpanga pingutused on tugevuse või nõrkuse märk? Kas riskimine dollari languse ja hüperinflatsiooniga on parem, kui varuda rohkem kannatust? Ühest vastust nendele küsimustele praegu pole, kuid Föderaalreservi esimehele Ben Bernankele ei paista inflatsioon muret tegevat. Möödunud aastal vähenesid ameeriklaste varad $10 triljoni võrra ning ilmselgelt on deflatsioonisurve ületamas inflatsioonihirme. Õnnetuseks kipub inflatsiooniga olema nii, et ilma majanduskasvu ja tööhõivet kahjustamata on juba välja lastud džinni üsna raske pudelisse tagasi saada.
Kuna aktsiaturud on ettevaatavad, võib järeldada, et hoolimata majanduse nõrkusest nähakse aasta lõpuks paranemist. Töötusemäär jätkab küll kasvu, kuid kuna tegu on nö. tahavaatava indikaatoriga, siis sellele väga suurt rõhku ei panda. On tavaline, et töötusemäär püsib tsükli kõrgtasemete lähedal veel aasta peale põhja saabumist majanduses.
Hoopis olulisemaks peetakse olukorda kinnisvaraturul. Võib öelda, et ka USA keskpanga jõupingutused on tehtud eelkõige kinnisvaraturu seisu parandamiseks. Lisaks sellele, et hüpoteeklaenude intressimäärad langevad tänu riigivõlakirjade ostmisele, kavatseb Bernanke osta pankadelt sadade miljardite väärtuses kinnisvaralaene, et need saaksid saadud raha eest hakata väljastama uusi. Uudiste taustal on kinnisvaralaenude intressimäärad langenud poole sajandi madalamale tasemele ning 30aastase kodulaenu määr on lähenemas ajaloolisele põhjale 4,7% juures.), mis võtab arvesse kinnisvara hinda, inimeste sissetulekut ning intressimäärasid, on tõusnud mitme aastakümne kõrgeimale tasemele. Kasu pole sellest siiani aga eriti olnud.
Kinnisvara ostuvõime indeks (affordability index
Seisu võib võrrelda keskpanga enda olukorraga. Intressimäärad on küll madalad, aga pankade äritegevuse mahud on kukkunud nii palju, et raha endises ulatuses ei taheta. Sama käib ka tarbija kohta – indeksid võivad näidata soodsaid aegu, kuid kuni püsib mure tuleviku osas, ei piisa nõudluse suurendamiseks ainult rahapakkumise kasvust.
Jällegi on tegemist pigem lühiajalise vaatega, sest mida kauem turgu õrritada, sest võimsamalt toimub lõpuks plahvatus. Peagi avastatakse, et liiga palju raha jahib liiga vähest vara, hinnad tõusevad, karjakäitumine viib ka kõrvalseisjatelt ratsionaalse meele ning lõpptulemuseks võib olla mõne ajaloolise majandusprobleemi tänapäevane kordus. Olgu selleks siis inflatsioonispiraal, varahindade buum, toorainete kallinemine, valuuta langus või valitsuse ülejõu käivatest kulutustest tulenev riigi sisuline pankrot. Loota tuleb siiski parimat, kuigi tasakaal on habras ning kriisiga võitlemiseks kasutatakse eksperimentaalseid relvi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 11:59
Üürnikust omanikuks: Tallinna südalinnas on müüa piiratud kogus esinduslikke büroopindasid
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele