Ärikutse kui Trooja hobune

Rahvusvahelise klientuuriga tegutsevad ettevõtted peaksid igapäevaste ärisuhete juures täiesti tõsiselt arvestama n-ö immigratsiooniriski.

Toome näite oma firma hilisminevikust. Meie poole pöördus Nigeeria kodanik Eke Ebiowei Peter, kes väitis, et tegeleb nii Nigeerias, Egiptuses kui ka Inglismaal ettevõtlusega ning on huvitatud äri alustamisest ka Eestis. Pärast mõningast e-kirjavahetust selgus, et tema konkreetne soov on saada meie firmalt nii endale kui ka abikaasale ametlik kutse Eesti viisa saamiseks.

Tegime päringu Peteri ja tema ettevõtte kohta. Kohe selguski, et analoogse ettekäändega oli too isik proovinud saada kutset viisa vormistamiseks Ecovisi Malta esindusest. Loomulikult ei hakanud me Eesti Kairo saatkonnale kutset saatma, kuna ilmselgelt huvitas Peterit Schengeni viisaruumi sisenemise võimalus. Sellest hetkest tundus asi meile kahtlane. Võib eeldada, et pärast Eestisse jõudmist oleks Peter koos perega liikunud edasi mõnda Euroopa majanduslikult jõukamasse ning liberaalsema immigratsioonipoliitikaga riiki - näiteks Saksamaale. Ning seadnuks end kenasti sisse mõnes sealses põgenikelaagris.

Siit algabki ettevõtja vastutuse risk. On olemas juriidiline võimalus, et kui mõne ELi liikmesriigi immigratsioonitalitused leiavad, et asüülitaotleja sissesõit on ebaseaduslik, võib varaline vastustus selle eest kohtu kaudu pöörduda fiktiivse küllakutse esitanud äriühingu vastu. Dublini määruse järgi kuulub asüülitaotluste menetlemine selle riigi pädevusse, kes viisad väljastas. Seega kui näiteks Eesti väljastatud Schengeni viisaga taotletakse asüüli Prantsusmaal, saadetakse isik Eestisse ning Eesti peab asüülitaotlust menetlema.

Kui räägime kutsest, siis välismaalaste seaduse järgi on kutsuja kohustatud välismaalase Eestis vastu võtma, tagama tema majutuse, kandma tema Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud, sh transpordile, ja kandama väljasaatmiskulud. Kui Eesti oleks tuvastanud, et Peter on näiteks rikkunud viisarežiimi, pidanuks sellega kaasnevad kulud katma meie kui kutse väljastajad.

Leian, et ettevõtjad peaks potentsiaalsete äripartneritele väljaspool ELi küllakutsete esitamisega olema ettevaatlikud. Kui potentsiaalne koostööpartner tundub perspektiivne, on mõistlik teha ka põhjalik taustauuring.