Kuidas turundaksid eestlastele mämmit?

Varsti tulevad lihavõtted. Soomlaste hõrk lihavõtteroog on mämmi. Minu välismaa sõbrad väidavad, et see toit näeb välja nii, nagu see oleks juba korra ära söödud.

Väidetakse, et moodsa kvaliteedijuhtimise kontseptsiooni järgi saab kvaliteet alguse turundusest, mille roll on kliendi nõuete, ootuste ja vajaduste täpne määratlemine. Seega turunduse kvaliteedist sõltub teenuste ja toodete kvaliteet. Turunduse kvaliteedi lähtealus on õige probleemi ja eesmärgi püstitus. Õige probleemi püstitus on sageli seotud inimeste hoiakute ja arusaamade tabamisega.

Hoiakud sünnitavad ootusi ning ootused omakorda võivad põhjustada kvaliteedijuhtimise jaoks olulise tajumislünga ehk kogemusega seonduv tajutud kvaliteet ei lähe kokku kogeja ootustega.

Turundusel on keskne roll tajumislünkade juhtimisel, mida saab ennetada turu-uuringute abil ning mõjutada kommunikatsiooni kaudu. Tajumislünga probleem võimendub rahvusvahelises turunduses.

Andmete kogumine välisturgudel võib osutuda keeruliseks, sest harjumused ja arusaamad pole sageli ka rahvale endale teadvustatud, vaid kuuluvad suurelt osalt vaikse teadmise (ingl tacit knowledge) hulka.

Iseenesestmõistetav on meile märkamatu ning seega raskesti välja selgitatav eriti võõraste kultuuride puhul. Näiteks on Soomes Tampere linnas iseenesest mõistetav, et verivorsti süüakse aasta läbi, v.a jõulude ajal.

Hoiakuid päritolumaasse on lihtsam välja selgitada - väljendid "saksa kvaliteet" ja "hiina kvaliteet" on vähemalt eurooplasele siiani veel selgelt eristuva tähendusega.

Euroopa Liidus on lubatud kirjutada päritolumaaks ka EU, kuid seda võimalust kasutavad eelkõige uued liikmesriigid, vanad liikmesriigid eelistavad riigi nimetamist. Päritolumaa puhul on hoiakud suur väljakutse turundusele - kuidas edastada kvaliteeti üle päritolumaa barjääri?

Päritolumaa paneb tarbija suhtuma skeptiliselt isegi globaalselt levinud sertifikaatidesse. Väga levinud on ka tootjate sertifikaatide kuritarvitamine, kus näiteks püütakse ISO9001 sertifikaati liita tootele tõestamaks toote kvaliteeti, kuigi tegemist on kvaliteedijuhtimise sertifikaadiga, mitte toote sertifikaadiga.

Toodete nimed assotsieeruvad eri keeltes erinevalt, luues ootamatuid tajumislünkasid.

Theodore Levitt väidab artiklis "The Globalization of Markets", et tarbijate vajadused ja eelistused muutuvad üha sarnasemaks. Ta väidab ka, et tarbijad kogu maailmas on nõus loovutama maitse-eelistused madala hinna ja mõõduka kvaliteedi nimel. Kui järgida härra Levitti loogikat, võiks lõpptulemus olla see, et kunagi tulevikus süüakse kogu maailmas ainult ühte toitu, mis on madala hinna ja mõõduka kvaliteediga - näiteks mämmit.