Kommentaar: abi või koorem?

Palju on viimasel ajal juttu Rahvusvahelise Valuutafondi (RVF)-i abist – Island, Läti, Rumeenia jne. Aga vähe on teada seesuguse abi lisatingimustest. Teame küll, et näiteks Türgi on juba pea pool aastat keeldunud RVF-i abi vastu vótmast.

Milles siis asi? Ehk kõige dramaatilisem on Islandi juhtum. Islandi Landsbanki’le kuulus säästupank nimega Icesave. Icesave tegutses ka Suurbritannias ja Hollandis, kus neil oli kokku umbes 5 miljardi dollari eest hoiuseid. Kuigi Icesave oli Briti hoiuste tagamise fondi liige, nõudsid britid, et Islandi riik nõustuks RVF-i abi eeltingimusena hüvitama Icesave’i välismaised hoiused.

Islandil oli RVF-i abi väga vaja, sest nende pangasüsteem oli kokku varisenud ja ligipääs välisvaluutale puudus. Kaupade import oli peatunud. Selge on, et väike, vaid 300 000 inimesega maa, ei saa kuigi kaua ilma impordita hakkama.

Pärast umbes kuu aega kestnud läbirääkimisi nõustus Island lõpuks RVF-i tingimustega. Kokku laenas Island umbes 10 miljardit dollarit, ehk umbes 33 000 dollarit iga elaniku kohta. Kuipalju sellest aga Islandi majanduseni jõuab, sõltub sellest, kui palju kulub Icesave’i välismaiste hoiustajate kompensatsiooniks – maksimaalselt võib selleks kuluda 5 miljardit dollarit, ehk pool kogu Islandi võetud laenust.

Kokkuvõttes on Islandil nüüd välislaenu kohustusi majanduse suurusega võrreldes rohkem, kui oli Saksamaal reparatsioone maksta pärast Esimest maailmasõda. Saksamaa omi reparatsioone maksta ei jõudnud või ei tahtnud; näeme kas Island üldse suudab võetud kohustusi kanda.

Huvitav on ka hiljutime Läti abipakett, suurusega 7,5 miljardit eurot. Kuipalju sellest Läti majanduse endani jõuab, sõltub sellest, kui palju raha neelab äpardunud Parex panga riiklik ülevalpidamine, ennekõike nüüdseks Läti valitsuse poolt garanteeritud kaks Parexi sündikaatlaenu umbes 775 miljoni euro ulatuses. Oleks ju Läti võinud lasta Parexi pankrotti nagu USA lasi Lehman Brothers’i – oleks säästnud 775 miljonit eurot? Praeguse seisuga aga subsideerib (vaene) Läti maksumaksja (rikkaid) Parexi kreeditore.

Lõpuks peaks käsitlema ka hiljutist Postimehe teadet, et Rootsi keskpank “annab” 10 miljardit Rootsi krooni Eesti “julgestamiseks”. Ma päriselt ei usu, et Rootsi keskpank nii lahke on ja kohe annab. Sama lepingu kohta kirjutab Ekspress pealkirja all - Eesti Panga salapakt krooni ja pankade päästmiseks – nemad ka ei usu, et Rootsi lihtsalt annaks Eestile tasuta raha.

Eesti suured pangad on laenanud lühiajaliselt eurodes ja andnud välja pikaajalisi eluasemelaene samuti eurodes. Sellega seonduvad kolm riski – a) pangad ei suuda oma lühiajalisi laene refinantseerida, b) kinnisvarahindade dramaatiline langus ja c) krooni devalveerimine. Juhul, kui üks või mitu panka peaksid sattuma raskustesse, on põhimõtteliselt kolm võimalust:

1. abi emapankadelt oma Eesti harukontoritele – kahjud kannaksid emapangad

2. pankrot ja likvideerimine – kaotused kannaksid emapangad ja rahvusvahelised kreeditorid ja hoiuste tagamise kohapealt Eesti3. pankade riigistamine – kahju kannaks Eesti maksumaksja

Arusaadavalt oleks kolmas variant Eestile kõige halvem. Teiselt poolt emapankadel peaks jätkuma raha oma Eesti harukontorite päästmiseks, sest RVF-i andmetel oli Eesti kommertspangandus aastal 2007 kõige tulusam maailmas.

Käesoleval aastal selgub, kuidas Eestis tegutsevad pangad kriisi ja langevate kinnisvarahindadega toime tulevad. Tahaks loota, et pankade kaotused ei muutu Eesti maksumaksja kaotusteks. Tahaks ka loota, et ollakse ettevaatlik läbirääkimistes igasuguse „abi“ üle, sest Rahvusvahelise Valuutafondi abi on tihtipeale läinud peamiselt fondi suurrahastajate pankadele ja mitte kriisis kannatavatele maadele.