Tartu Ülikooli majandusprofessor Raul
Eamets oletas, et kevadine majandusprognoos võinuks küündida pigem -9% või -10%
lähistele.
"Aga see on pigem kõhutunne! Ma ei ole seda numbrit mingi mudeli järgi arvutanud. Lihtsalt mitte kuskil ei ole mingisugust paranemise märki näha," nendib Eamets.
Tema sõnul -8,5%-lise langusnumbriga Eesti järgmise negatiivse lisaeelarve suunas ei tüüri, sest see mahub Eesti Panga kõige kehvema prognoosi -8,9% piiresse.
"Kui tegelikkus saab olema hullem, siis peab kahtlemata uue negatiivse lisaeelarve koostama," lisab Eamets.
Professori sõnul peaksid poliitikud võimalikult kiiresti midagi ära otsustama.
"Iseenesest on ju kriisiplaanid valitsusel olemas. Nüüd oleks vaja midagi kiiresti ära otsustada ja jõud ühendada. Meil aga käiakse need välja kui valimiseelsed loosungid ja siis hakatakse vaidlema. Ratsionaalne mõistus ütleb nii, aga tegelikkuses tehakse ikka enda valimiskampaaniat," on Eamets valitsuse tegematajätmiste peale kuri.
Seotud lood
Tartu Ülikooli majandusteooria professor
Olev Raju ütles Kuku raadio hommikuprogrammis, et rahandusministeeriumi kevadine
majandusprognoos on ebatäpne.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Jürgen
Ligi hinnangul on rahandusministeeriumi prognoositud majanduslangus 8,5% üsna
optimistlik ning tõenäoliselt pole teisest negatiivsest lisaeelarvest pääsu.
Akadeemik Mihhail Bronštein ja instituudi
ECOMEN rektor Hanon Barabaner usuvad, et rahandusministeeriumi majandusprognoos
võib täituda vaid juhul, kui kiiremas korras töötatakse välja ja viiakse
ellu kriisiprogramm.
Valitsuse liikmed kuulasid täna
rahandusministri kevadist majandusprognoosi ning leidsid, et Eesti ühinemine
eurotsooniga on võimalik hiljemalt 1. jaanuaril 2011.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.