Tartu Ülikooli majandusteooria professor
Olev Raju ütles Kuku raadio hommikuprogrammis, et rahandusministeeriumi kevadine
majandusprognoos on ebatäpne.
"Sest juba aastaid on kasutatud prognoosi koostamiseks meetodeid, mis eeldavad tasakaalus turgu, mida Eestis ei ole," põhjendas ta.
Raju sõnul on ta kasutanud mitmeid meetodeid, mis on andnud selle aasta majanduslanguseks erinevaid tulemusi.
Kõige positiivsem meetod andis majanduslanguseks veidi üle 10 protsendi. Kui aga kasutada töötute arvu meetodit, siis võib majanduslanguseks aasta lõpus olla ka 20 protsenti.
Seotud lood
Tartu Ülikooli majandusprofessor Raul
Eamets oletas, et kevadine majandusprognoos võinuks küündida pigem -9% või -10%
lähistele.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Jürgen
Ligi hinnangul on rahandusministeeriumi prognoositud majanduslangus 8,5% üsna
optimistlik ning tõenäoliselt pole teisest negatiivsest lisaeelarvest pääsu.
Akadeemik Mihhail Bronštein ja instituudi
ECOMEN rektor Hanon Barabaner usuvad, et rahandusministeeriumi majandusprognoos
võib täituda vaid juhul, kui kiiremas korras töötatakse välja ja viiakse
ellu kriisiprogramm.
Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp
tunnistas enne kevadise majandusprognoosi avalikustamist, et Eesti riigieelarve
defitsiit on euroga liitumiseks vajaliku Maastrichti kriteeriumi serva peal.
Kulla hind purustas oktoobris uued rekordid ja on kiiresti lähenemas 3000 dollari piirile. Novembri alguses tõi Donald Trumpi valimisvõit kullaturule küll suure päevase languse, kuid pikaajalist negatiivset mõju kullaturule ma ei näe. Pigem vastupidi.