Veskimägi: eelarvet tuleb kärpida veel vähemalt 5 miljardit

Järgneb Taavi Veskimägi kommentaar:

"Euro 2011 on selle prognoosi tõe kriteerium. Peaminister pani lati paika. Eurole üleminek 2010. aasta juulis on igati soliidne eesmärk, rahandusministeerium on jäänud küll veidi tavapärasema eesmärgi juurde, 1. jaanuar 2011. Aga see on sisuliselt sama, peaminister ajab ikka asju segamini.

Minu hinnang arvestades globaalset ja kohalikku konteksti on, et kui me käitume oma riigi rahanduse juhtimisel selle prognoosist lähtuvalt, siis me ei suuda 2009. aastal, rääkimata 2010 aastast, Maastrichti nominaalse konvergentsi kriteeriumeid täita ja eurot kahepoolselt kasutusele võtta.

Jään selle seisukoha juurde, et riigieelarve ja lisaeelarve vähendatud kulude baasi tuleb vähendada veel vähemalt 5 miljardi võrra, vältimaks ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlust. Aga see, ja isegi 10 miljardi kärpimine on madal hind võrreldes sellega, palju ühiskond kaotab heaolus paralleelse euro kasutusele võtmise või vahetuskursi vabaks laskmise stsenaariumite juures.

See on reaalsus, kui eelarve on kasvanud viimase nelja aastaga ekspansiivselt. Pea pool riigieelarvest läheb sotsiaalse kaitse ja tervishoiu valdkonda. Ilma neid valdkondasid puutumata ei ole võimalik defitsiiti hoida talutaval tasemel.

Ad hoc kärpimise kõrval on väga oluline omada näiteks viie aasta plaani riigi rahanduse korraldamiseks, milles võtetakse aluseks positiivne stsenaarium, et kogu perioodi summaarne majanduse reaalkasv on võrreldes 2008. aastaga 0. Ilma sellise plaanita läheme aastapõhiste kärbetega rappa. Seda ei ole võimalik saavutada aga enne, kui erakondade spindoktorid loobuvad poliitika märgipõhisest käsitlusest. Sellistest, kus oma märke tuleb hoida ja konkurendi omi peksta.

Kirjutasin umbes kuu aega tagasi, et laias plaanis on kolm rahanduspoliitilist stsenaariumi, mis on Eesti jaoks laual. Sellest prognoosist lähtumise korral tuleb asuda ette valmistama põhimõttelist otsust euro, kui ametliku paralleelvaluuta kasutusele võtmist. See stsenaarium tähendab vahetuskurssi hoides reaalmajanduse käima saamiseks veelgi jõhkramat kulude kärpimist (35-40% 2008. aasta tasemest nii era kui avalikus sektoris) või devalveerimist, mille hind on veelgi kõrgem, vähemalt lühiajalises perspektiivis. See on räige heaolu kaotus, mis kõiki eestimaalasi ees ootab. Kes selle eest vastutab, et me ei suutnud 2007. aasta eurot kasutusele võtta?

Kõigile sellele lisaks, teeb mulle muret 2010 räige prognoositav defitsiit. See tähendab väga suurte kodumajapidamiste ja ettevõtete laenukoormuse kõrval ka avaliku sektori kiiret võlgade kasvamist. Võlakasvule ei ole piisavalt selles majanduslanguse finantskoormuse jagamises sotsiaalsete gruppide ja põlvkondade vahel tähelepanu pööratud. Me peaksime arutama palju oleme kiirelt vananeva rahvastiku valguses valmis sellest kriisist väljumiseks võlgu võtma oma tulevaste põlvede arvelt.

Rahandusministeerium on võtnud selle prognoosi baasstsenaariumi kujundamisel kaks vale eeldust. Esiteks, eksport. Ekspordi languse nö teise ringi efekt pole ikka veel meieni täielikult jõudnud. Meie peamistes eksportriikides hakkab SME-de tasemele alles kriis jõudma ja sealse nõudluse ära kukkumine on veel osaliselt ees. Teiseks, tööpuudus ehk me saame näha oluliselt räigemaid tööpuuduse numbreid.

Maksupoliitikas ei tohi teha seni mingeid muutusi, kuni olukord on stabiliseerunud. Tänane kriis on paljuski usalduse puudumise kriis ja maksudega mängimine ei suurendaks seda vähest usaldust. Maksudes pole lühiajalist lahendust. Sa võid kehtestada maksumääraks mille iganes kasvõi 100 aga 100*0 on ikka 0."