Iga maksumaksja rahaga ülal peetav
institutsioon peab töötajaile palka maksma samadel alustel kui õpetajaile.
Nördima panid kolmapäeval avalikustatud ministeeriumide ametnike 2008. aasta palganumbrid - riigiisade jutt palkade kärpimisest on otsesõnu jama. Numbrid räägivad seda keelt, et avalikkusele räägitakse üht, kuid reaalne elu on hoopis teine.
Märtsi keskel käisin tutvumas eluga Singapuris. Mõne aja eest peeti seda väikeriiki Eestistki väledamaks tiigriks, aga eelmise aasta viimases kvartalis pidi Aasia väikeriik alla neelama enam kui 16protsendilise majanduslanguse.
Teel Singapuri sattus mulle lennukis pihku ajakiri Time, millest lugesin USAs toimunud rahvamässust. Tavalised inimesed olid väga vihased selle peale, et nemad peavad palehigis töötama, et pidevalt oma rahaga raskustest päästa hiiglaslikke panku, kindlustusfirmasid jm finantsasutusi, nagu AIG, RBS jt. Päästma oma napi maksumaksja rahaga neid, kes maailma sellesse segadusse tüürisid ning lisaks võtavad siiani nn hea töö hiiglaslikke boonuseid ning ei ole nõus neid tagasi maksma.
Minu soovitus maailmale oleks, kirjutas ajakirja kolumnist Peter Gumbel, et iga ettevõte, institutsioon või amet, mida peetakse ülal maksumaksja rahaga, peaks maksma oma töötajatele samadel alustel palka kui saavad õpetajad. See leevendaks rahva raevu ja motiveeriks panku ja kindlustusi oma probleeme kiiresti lahendama.
Selle kommentaatori idee tuli mul taas meelde, kui kajastasime eilses Äripäevas ministeeriumide tippametnike mullust 20protsendilist palgatõusu. Riigiisad räägivad kõlavaid sõnu solidaarsusest ning palkade kärpimisest ka avalikus sektoris, ent tegelik elu käib ikka vanu radu pidi.
Kas meie valitsus ei karda, et õige pea on Eestiski käes aeg, kus inimesed enam viha vaikselt ohjeldada ei suuda. Tänasest Postimehest siiski näiteks võib juba lugeda, et riik on ostnud veekahuri, mis on mõeldud rahutuste laialiajamiseks.
Seotud lood
Riik peaks sarnaselt erasektorile oma
töötajate palku kärpima, ütles Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn
Veskimägi.
Eesti Pank võiks kogu möödunud aastal
teenitud 1,2 miljardilise kasumi riigieelarvesse anda, Eestil oleks seda
praegu hädasti vaja, ütles majandusteadlane ja õppejõud Andres Arrak.
Juba umbes aasta aega on USA pangad olnud
nii ütelda tilguti all intensiivravi osakonnas. Tilguti kaudu voolab pankade
veenidesse maksumaksja raha, kuid maksumaksja ei saa oma raha eest mitte midagi
peale pankurite põlguse – riiklikku abi kasutatakse isegi preemiate
maksmiseks.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.