Eesti Pank võiks kogu möödunud aastal
teenitud 1,2 miljardilise kasumi riigieelarvesse anda, Eestil oleks seda
praegu hädasti vaja, ütles majandusteadlane ja õppejõud Andres Arrak.
Arraku hinnangul võiks Eesti Pank kogu möödunud aastal teenitud 1,2 miljardilise kasumi riigieelarvesse anda. "Seda enam, et ees seisab loodetavasti ka eurostumine ja sealt peaks vabanema paarkümmend miljardit reservraha ja ma arvan, et Eestil oleks seda praegu hädasti vaja," leidis ta.
"Ma kujutan ette, et midagi ei juhtu, kui see 1,2 miljardit läheb kõik riigieelarvesse ja mitte Eesti Panka," lisas Arrak.
Arraku sõnul ei ole käesolev mitte niivõrd kinnisvara-, finants- ega majanduskriis, vaid eelkõige väärtuste kriis. Tema hinnangul tuleb tagasi pöörduda traditsiooniliste väärtuste juurde.
Samas on Arrak "kategooriliselt" vastu rahandusminister Ivari Padari ideele, et teise pensionisamba ajutise külmutamise korral tuleks tekkiv auk hiljem inimestele kompenseerida. Arraku sõnul tähendaks hilisem kompenseerimine sisuliselt seda, et siis tuleks võtta uuesti laenu.
Seotud lood
Keskpanga poliitika osakonna juhataja Ülo
Kaasiku sõnul on neil vaja reserve igaks juhuks halvemateks aegadeks hoida.
Iga maksumaksja rahaga ülal peetav
institutsioon peab töötajaile palka maksma samadel alustel kui õpetajaile.
Eesti Panga üle 40 miljardi kroonine reserv
võib euroga liitumise järel liiga suureks osutuda. Miljardite kroonide võrra
liiga suureks. Lähemad aastad näitavad, kui suur osa sellest riigikassat täidab.
Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.