Eestis kokkulepped ei kehti

Pensioniea kindlustamine peab põhimõtteliselt toimuma inimese enda vastutusel. Inimene ise otsustab, kuidas ta seda teeb - kinnisvara, aktsiaid või kulda ostes või laste abile lootes. Seepärast pean ebaõigeks, et riik maksis II samba pensionifondi 4%. Kui riik võiks oma osa lisada, siis vaid teatud piirini, mitte kõigile ühtviisi.

Kui inimene saab palka 10 000 krooni kuus, maksab riik tema pensionifondi aastas 4800 krooni. Kui inimese aastapalk on miljon, siis juba 40 000. Ses kontekstis on riigi tegevus iseäranis vastutustundetu. Kohustuslik pensionikindlustus ei pea tagama jõukat vanaduspõlve.

Et riik tegi lubadustega inimeste seas tugevat ajuloputust, on neil põhjendatud ootused, et riik täidaks lubadused. Teise samba külmutamine näitab, et Eestis kokkulepped ei kehti. Mis üldse pensionifondidesse puutub, siis maailm on näinud korduvalt nende pankrotte. Keegi ei taga, et siin peaksid asjad kuidagi teisiti arenema.

Pensionifondide elu näitas selgelt, et kui inimene ise ei tee sissemakseid, ei tunne ta huvi, mis tema rahaga fondides toimub. Ta ei tee teadlikke valikuid, vaid laseb end uinutada kenadest pakkumistest ajaloolisest tootlusest. See on aga lihtsalt üks minevikuline müüt, mis ei taga midagi. Naiivne on arvata, et fondihaldurite eesmärk on suurima tootluse tagamine - nende endi heaolu ei sõltu fondi käekäigust. Nad ei vastuta mingil viisil, kuidas raha nende fondides küpseb.

Miks peavad inimesed üldse panema raha pensionifondidesse, mitte aga näiteks tähtajalisele hoiusele või muusse instrumenti, mis vähemasti tagavad enam-vähem raha säilimise? Inimene ise peab tegema valikuid ja riik ei pea peale maksma, vähemasti mitte nii palju.

Riigi roll on pensioni näol tagada inimestele teatud elatustase. Kes soovib kõrgemat, peab ise vaeva nägema ja riske võtma. Ja kui inimest kohustatakse tegema makseid tulevikku, peaks tal olema ka õigus valida, kuidas ta seda teeb. Praegu kahjuks vaatab maksja abitult pealt, kuidas tema raha põleb heleda leegiga.

Praegu ei saa me loobuda inimeste pensionipõlve kohustuslikust kindlustamisest, sest siis võime tekitada saamatute inimeste hulga, mistõttu tuleb sotsiaalmaksu tõsta. Praegu on õige aeg kriitiliselt üle vaadata kogu pensionifondide temaatika. Ja ärgem andkem kergekäelisi lubadusi tulevikuks.