Maksuamet: 85 ehitusfirmast 80 tegeleb maksupettusega

Maksu- ja tolliameti (EMTA) kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul on praegu veel vara väita, et ümbrikupalgad muutuksid massiliseks, kuid tulevikus võib olukord drastiliselt muutuda. "Valdkonniti vaadates on kindlasti ehitussektoris toimuvad muutused suuremad kui teistes sektorites. Üheks teguriks on siin kindlasti ehitusmahtude oluline vähenemine," rääkis ta.

Veermäe sõnul on nii ehituses kui ka muudes ärivaldkondades levinuimaks rikkumiseks endiselt ümbrikupalgad ning fiktiivsete arvete esitamine. "Fiktiivsete arvetega püüavad ettevõtted vähendada oma maksukoormat ning luua vahendeid ümbrikupalga maksmiseks," selgitas ta.

EMTA ei osanud esitada võrdlusandmeid ehitusettevõtete maksurikkumistest möödunud aasta esimeses kvartalis, kuna varasematel aastatel ei kogutud statistikat valdkondade kohta.

Ehitajate väitel on probleem tingitud ehitushindade langusest, mille tulemusena ei tule muidu maksukuulekad väiksed ehitusfirmad lihtsalt ots otsaga kokku.

"Enne lepingu allkirjastamist tuleks mõelda, kas on võimalik teha nii väikse raha eest töö ära. Kõigel on oma hind. Suurem osa inimesi haaravad igast tööotsast kinni ning lõpptulemusena on nende kasum nullis või isegi miinuses," selgitas OÜ Selge Ehitus direktor Jüri Selge.

Selle aasta algusest on EMTA kontrollinud 85 ehitussektori ettevõtet, neist 44s on kontroll veel lõpetamata.

EMTA teatel oli esimese kvartali lõpuks 2745 ehitusega tegeleval äriühingul maksuvõlgu kogusummas 680 miljonit krooni. Kinnisvara arendamise, rentimise ja äritegevusega seotud ligi 5000 äriühingu maksuvõlgade summa ulatus 845 miljoni kroonini. Kõige enam on makseraskusi jae- ja hulgikaubandusega tegelevatel äriühingutel, nende võlg on 1,5 miljardit krooni.

Maksuvõlglaste kasv on EMTA peadirektori Enriko Aava sõnul murettekitav. Makseraskuste korral tuleks tema kinnitusel pöörduda kiiresti maksuhalduri poole. "Mida suuremaks kuhjuvad võlad, seda keerulisemasse olukorda ennast pannakse," sõnas Aav.