Mida varjavad Läti võimud? Mida nõudis IMF?

Viidates IMFile keeldub majandusministeerium avalikustama kirja, kuid ajaleht Latvijas Avize kirjutab, et rahvusvaheliste doonorite, IMFi ekspertide soovitused on küllaltki olulised ning peavad olema avalikustatud, kirjutab Läti majandusportaal db.lv.

Soovitused töötati välja IMFi ja Euroopa Komisjoni (EK) poolt Riia visiidi ajal selle aasta 24.-30. märtsil. Arutelust võtsid osa Läti peaminister Valdis Dombrovskis, rahandusminister Einars Repše, Seimi eelarvekomisjoni juhataja Karlis Leiškalns, riigikontrolör Inguna Sudraba, majandusministeeriumi riigisekretär Martinš Bicevskis, majandusministeeriumi riigisekretäri asetäitjad Baiba Bane ja Davids Taurinš, riigikassa juhataja Kaspars Abolinš jt.

Eksperdite koostatud soovitused näevad ette eelarve erakorralist muutmist ning panevad paika põhiliinid edaspidiste reformide läbiviimiseks, mida IMF ja EK peavad veel mai esimesel poolel täpsustama.

Lisaks sellele tuleb Lätil teha märkimisväärseid muudatusi majandussüsteemi juhtimises, et valmistada ette lisaeelarve ning mitte teha vigu fiskaalpoliitikas. Kirjas rõhutatakse, et Läti rahandusministeeriumile tuleb anda erivolitused realistliku lisaeelarve ettevalmistamiseks ja kinnitamiseks ning tõhusa, programmi eesmärkidele vastava kontrolli teostamiseks kulude üle.

IMFi soovitused: mida tuleb Lätil teha 2009. aasta aprillis ja mais:

1. Koostada 2009. aasta lisaeelarve, kus on ettenähtud kulutuste kärpimine ning vastavad struktuurireformid, mis lubavad teostada määratud majanduseesmärkide täitmiseks vajalikku kulude kärpimist;

2. Tugevdada rahandusministeeriumi volitusi riigieelarve ettevalmistamise, täitmise ja kontrolli raames;

3. Likvideerida liigsed eelarvepiirangud, et ministeeriumid saaks realiseerida vajalikud eelarvekärped. Kui need meetmed võetakse kasutusele, võib olla lubatud suurem paindlikkus mõnede ministeeriumide vahendite kasutamisel;

4. Tähtis on maandada rahandusvigade riski, tugevdada läbipaistvust, kontrolli ja aruandluse reegleid ning valitsuse liikmete osalust fiskaalkonsolideerimise programmides. Majandusministeerium peab viima läbi fiskaaleesmärkide saavutamiseks vajalikud toimingud, aga haruministeeriumid ning nende töötajad peavad poliitiliselt ja halduslikult vastutama oma haruministeeriumide eelarvekulude vähendamise eest.

Soovitused koheseks tegutsemiseks:

1. Luua strateegilise suunitlusega eelarve:- kahe kuu jooksul pärast lisaeelarve kinnitamist viia sisse parandused omavalitsuste eelarvetesse;- lahendada kõik eelarvetsükli raames rahandust mõjutavad küsimused ning kajastada need eelarves, nähes ette vastavad garantiid;- lähinädalatel arutada kulude kärpimise võimalusi, paludes ministeeriumidel esitada reaalseid ettepanekuid programmi fiskaaleesmärkide saavutamiseks;- sõnastada kulutuste kärpimise olemus, tähtajad ja fiskaalmõju, mida ministeeriumid peavad 2009.-2010. aastal läbi viima;- alates 2009. aasta juulist iga kuu kanda ministritekabineti nõupidamisel ette struktuurreformide ja eelarvekulude kärpimise käik;

2. Rahandusministeeriumi volituste tugevdamine: juurutamist, et hoida eelarvevahendite kulutamine kontrolli all;

- anda rahandusministrile erivolitused fiskaaldistsipliini rakendamiseks;- vaadata üle iga ministri tähtsaimad planeeritud kohustused ning alustada süsteemi ex ante

- rahandusministeerium peab alustama kontrolli administratsioonipalkade tsentraliseerimise ja optimeerimise üle;- tugevdada ja ratsionaliseerida fiskaaldistsipliini järelevalvekomitee tööd;- parandada kontrolli omavalitsuste raha üle ja teha prognoosid;- sulgeda allesjäänud eelarvevälised fondid;- palgata rahandusministeeriumi 20-50 uut töötajat, kes analüüsiks neid andmeid;

3. Kulutuste kärpimiseks, eelarve tasakaalu saavutamiseks:

- tagada valitsuse ühtsus eelarve konsolideerimiseks vajalike kärbete osas;- tagada, et ilma arutluseta Euroopa Komisjonis ja Rahvusvahelises Valuutafondis ei võetaks vastu ega kuulutataks välja ministritekabineti otsuseid.

Kui otsused võetakse vastu, tagada nende tühistamine;

- likvideerida mittevajalikud piirangud eelarve klassifikatsioonis, et teha kulutused paindlikumaks;- tagada koostöö seimi eelarvekomisjoni ja riigikontrolli vahel.

Lisaks tuleb Lätil eelarvedefitsiidi saavutamiseks kärpida eelarvet valitsuse poolt IMFile ja EK-le lubatud 4,9% ulatuses.

31. märts - 7. aprill: rahandusministeerium pidi määrama lisaeelarve loomise korra, arvestades haruministeeriumide kulutuste vähenemist.8.-21. aprill: haruministeeriumid pidid esitama rahandusministeeriumile ettepanekud struktuurreformi elluviimiseks ning sellega seotud kulutuste vähendamiseks. Ettepanekud lähevad edasi EK-le ja IMFi.

22. aprill - 5. mai: tuleb korraldada riigisisene diskussioon ning kanda EK-le ja IMFile ette tulemused ning töö käigust teistes valdkondades.

29. aprill - 10. mai: EK ja IMF annavad tehnilist abi.

22. mai: lisaeelarve ettevalmistamine peab olema lõpetatud.