Pärast tänast valitsusliidu eestseisuse
koosolekut on Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari sõnul kindel vaid
see, et valitsus koguneb kella viieks eelarvet arutama samas koosseisus nagu
seda juba paar aastat tehtud on.
"Seda juhul, kui peaminister pole vahepeal mõningate paberitega Kadriorgu läinud," viitas Laar võimalusele, et kärpeprotsessi hõlbustamiseks võidakse sotsidest ministrid kiirkorras lahti lasta, täita need kohad Reformierakonna ja IRLi pingil istujatega ning negatiivse lisaeelarve kahe erakonna jõul kokku panna.
"Ma pean tunnistama, et kogu selle suure segaduse keskel on kõige tähtsam ja olulisem eesmärk see, et me oma tulud ja kulud tasakaalu suudaksime viia, olgu see valitsuse koosseis milline tahes," ütles Laar.
"Me tahaksime võimalikult vähe tegeleda poliitikaga ja võimalikult rohkem majandusega ehk sellega, mis reaalselt Eesti inimeste huvid on – eelarve tasakaal, tööpuudus, mis on omavahel väga tihedalt seotud. Kui me ei suuda oma tähelepanu poliitkriisidelt eelarveprotsessile ümber keskendada, teeme väga suure vea," lisas ta.
Laar nentis, et kuulates täna sotside ettepanekuid töölepingu seaduse osas, on kokkuleppe võimalused selles vallas väikesed. Tema sõnul on muidugi alati võimalik valida ka n-ö "vinduva koalitsiooni variant", kus teatud asjades kokku ei lepitagi ning hääletamine riigikogu saalis läheb vabaks. Praeguses olukorras oleks Laari sõnul selle variandi eelduseks, et hääletusvabadus ei kehti nendele punktidele, mis puudutavad otseselt eelarve tasakaalu. "Meil on olnud valitsusi, kus hääletamised on olnud vägagi vabad, aga olles seda kogemuslikult kõrvalt näinud – see on hädaabivariant, kui midagi paremat pole suudetud välja mõtelda," tunnistas Laar. Parema meelega ta enda sõnul sellest variandist hoiduks.
IRLi esimehe kinnitusel ollakse praegu tänu valitsuskriisile muret tekitavalt nukras seisus – tulevikust vaatab vastu 2010. aasta eelarve, mille otsused võivad kujuneda veel raskemateks kui 2009. aasta eelarvel. "Eelarve põhialused peaksid meil mai lõpuks laual olema ja millest me pole rahandusministeeriumist seni saanud ei Ad ega Bd," laiutas Laar käsi.
Samas tuleb tema sõnul ka kriisi ajal ajada mõistlikku poliitikat, et eelarve puudujääk ei suureneks. "Selleks on vaja tõhusat võitlust tööpuuduse vastu, sest just see vähendab eelarve tulusid kõige rohkem. Kõikide sammudega, mis puudutavad ettevõtluse toetamist, töötajate täiend- ja ümberõpet tuleb samuti ülimalt aktiivselt tegutseda. Vastasel juhul me muudkui kärbime ja kärbime, aga ühel hetkel polegi enam midagi kärpida, kuna pole enam ka eelarvet," rääkis Laar. Tema sõnul ainult kärpimisest Eestile enam kindlasti ei piisa ning hästi läbi mõeldud eelarvestrateegiat on vaja rohkem kui kunagi varem.
"Keegi peaks poliitika tegemise asemel hakkama tööga tegelema," vastas Laar küsimusele, kuidas eelarvestrateegia praeguses segases olukorras kõige kiiremini ja paremini paberile saada. "Algandmed on ju kõik olemas. Kõik seisab vaid otsustuste ja vinduva poliitkriisi taga. Mida pikemaks see kriis venib, seda raskemaks eelarveotsuste tegemine muutub," rõhutas ta.
Sotside asemel võimalikust uuest koalitsioonipartnerist rääkides ütles Laar, et Rahvaliidu kõrval ei maksa ära unustada ka rohelisi. "Ükskõik, kes see koalitsioonipartner olema saab, on meie esimene huvi see, milline on tema suhtumine eelarve tulude ja kulude tasakaalu viimisse. Kas ta on valmis neid samme reaalselt astuma, mida on selleks vaja," lausus Laar. Tema sõnul ongi IRLi kriteerium vaid üks – et eelarve jaoks positiivsed otsused saaks tehtud.
"Koalitsiooni on mõtet sõlmida ainult nende poliitiliste jõududega, kes nendeks muudatusteks valmis on," ütles Laar.
Seotud lood
Kuigi kolmapäeval avaldasid Rahvaliidu
liikmed peaminister Andrus Ansipile umbusaldust, helistas valitsusjuht juba
reedel Rahvaliidu esimehele ning kutsus rahvaliitlasi valitsusega ühinema.
Keskerakonna juhatuse teatel tuleks Eestis
moodustada kõiki parlamendierakondi hõlmav kriisivalitsus, mida võiks
juhtida ettevõtja Indrek Neivelt.
Sotside ning teiste koalitsioonipartnerite
vahel haigutav lõhe põhimõttelistes küsimustes on endise majandusministri Meelis
Atoneni hinnangul nii suur, et koos edasi minna oleks väga keeruline.
Eestile on halb otsustusvõimetu valitsus,
kommenteeris president Toomas Hendrik Ilves sisepoliitilist olukorda.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.