Ida-Virumaa on salakaubast nii pungil, et
tubaka ja alkoholi maaletoojad kurdavad regiooni vähest huvi legaalse kauba
vastu, rääkis tänasel varimajanduse uuringut tutvustaval pressikonverentsil
peadirektori asetäitja Dmitri Jegorov.
„Mis puudutab probleeme Ida-Virumaal, oleme arutanud aktsiisitoodete maaletoojatega, kes räägivad, et pole mõtet sinna saata sarnases mahus alkoholi ega tubakat võrreldes teiste regioonidega,“ sõnas Jegorov ning lisas, et üle piiri kaubandus on seal olulisel kohal.
Maksu- ja tolliameti andmetel toimub Narvas Eesti ja Venemaa vahelisel piiril ööpäevas umbes 8000 piiriületust. Kohati on ka päevi, kus ületuste arv küündib 10 000-11 000ni, lisas ta.
„Enamikuel ongi see lubatud kogus kaasas, plokk sigarette ja üks liiter kanget alkoholi,“ märkis Jegorov.
Tema sõnul tuleb loodetavasti varsti seadusemuudatus, mis langetab maksuvaba piirmäära ühelt sigaretiplokilt 40 sigareti ehk kahe paki peale, mis peaks piirama poollegaalset ehk nn halli turgu. Samuti loodetakse seadusemuudatuses sätestada, et lubatud kogus kehtib ühe päeva kohta, sest paljud inimesed käivad mitu korda päevas üle piiri ja tagasi. Just jalakäijate piiriületuse järjekorrad on pikad.
Möödunud aasta esimeses kvartalis tabas maksu- ja tolliamet alla miljoni salasigareti, sel aastal tabati esimeses kvartalis neid juba 1,4 miljonit. Salaalkoholi absoluutalkoholi näol tabati selle aasta esimeses kvartalis 5300 liitrit, mis on kordades suurem kui möödunud aastal tabatud 330 liitrit.
Läti piiril on probleemiks salakütus. Jegorovi sõnul on peamine skeem see, et kaup tuleb Eestisse kütuseveokiga ning seda ei registreerita ja edasimüümiseks kasutatakse illegaalseid võtteid, sealhulgas vahefirmasid ja tankiste.
Möödunud nädalal tehtud kontrolli järel võib oodata, et mais laekub kütuseaktsiis paremini. Kõige pessimistlikum prognoos, et saamata jääb üks miljard krooni makse, on Jegorovi sõnul loodetavasti ülepingutatud ning nii maksu- ja tolliameti kui ka rahandusministeeriumi arvutused näitavad, et kütuseaktsiisi alalaekumine on umbes 200 miljonit krooni.
Seotud lood
Varimajandus röövis mullu riigilt ligi 4
miljardit krooni, millest 2,7 miljardit läks kaduma ümbrikupalkade tõttu. Kokku
liikus varimajandusse mullu 7 protsenti elanike kulutustest. Äripäev prognoosib
majanduskriisis varimajanduse suurenemist.
Salaalkoholi ja -sigarettide vastu
võitlemisel on parim abinõu tark aktsiisipoliitika, Eestis mindi eelmise aastal
aktsiiside tõstmisega liiale, leiab alkoholitootjate liidu juht ja ASi
Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi.
Kergekäeline maksutõus ilma sügava
analüüsita ei pruugi tuua soovitud suuremat tulu riigikassasse, seega soovitab
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing korrata poliitikul hommikuti
endale, et maksude tõstmine ei garanteeri laekumise suurenemist.
Eile valitsuskabinetis maksude tõstmist
arutanud rahandusminister Ivari Padar ütles massilise sigaretiturismi kohta, et
on Narvas toimuvaga kursis, kuid riik ei suuda sellisel moel lokkavat
tubakakaubandust kontrollida.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”