OMX Baltic0,33%270,76
OMX Riga−0,48%881,75
OMX Tallinn0,53%1 739,37
OMX Vilnius−0,04%1 043,95
S&P 500−1,13%5 882,07
DOW 30−0,66%43 462,63
Nasdaq −1,83%18 758,73
FTSE 100−0,1%8 063,46
Nikkei 2250,28%38 642,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%104,95

OMX Baltic0,33%270,76
OMX Riga−0,48%881,75
OMX Tallinn0,53%1 739,37
OMX Vilnius−0,04%1 043,95
S&P 500−1,13%5 882,07
DOW 30−0,66%43 462,63
Nasdaq −1,83%18 758,73
FTSE 100−0,1%8 063,46
Nikkei 2250,28%38 642,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%104,95

29.05.09, 11:06

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Läti rahandusminister: devalveerimist ei tule

Läti lati devalveerimine on välistatud, ütles Läti rahandusminister Einars Repše intervjuus telekanalile LTV.

„Lati devalveerimist ei tule. Jumal tänatud, et meil on sõltumatu keskpank, mis töötab kompetentselt ja millel on üle 100% reserve. Pank on kindlalt otsustanud latti mitte kukutada,“ tsiteeris ministrit Läti Delfi.

Repše sõnul on stabiilne latt Läti majanduse nurgakivi ning rahvusvaluuta nõrgestamise asemel on valitsus otsustanud minna kulude kärpimise teed.

Läti keskpanga juht Ilmars Rimsevics kordas, et lati devalveerimine hävitaks Läti majanduse ühe ööga, ning lisas, et see hävitaks viimsegi usaldusraasu, mis Läti finantssüsteemi suhtes veel püsib. Devalveerimine tõstaks importtoorme ja importenergia hinda, suurendaks inflatsiooni ja õõnestaks Läti konkurentsivõimet, paljud inimesed ei tuleks enam toime oma valuutalaenude teenindamisega.

Tänane majandusleht Biznes Baltija kirjutas, et kokku tuleb 2009. aastal Läti valitsusel kulusid kärpida miljardi lati ulatuses. Avalikult on seni räägitud 345 miljoni lati suurusest kärpest, mille tulemusel riigieelarve defitsiit kahaneks 7%-le SKPst.

See aga on alles jäämäe tipp, kirjutas B B. Järgmise kärpega tuleb kulusid vähendada veel 707 miljoni lati võrra, ütles lehele parlamendisaadik Juri Sokolovski.

Intervjuus telekanalile LTV kinnitas ka Repše, et kulusid tuleb tänavu veel kärpida. Ministri sõnul on Lätil kolm valikut: maksude tõstmine, täiendav laen või kulude kärpimine.

Eile pärast kohtumist IMFi ja Euroopa Komisjoni esindajatega ütles Läti peaminister Valdis Dombrovskis, et välisdoonoritega käivad läbirääkimised juba selles valguses, et Läti SKP võib tänavu 12,9%se SKP languse asemel kahaneda 16-18%.

IMFi missiooni juht Mark Griffiths ütles, et Lätil on lootust saada kätte aprillis külmutatud 200 miljoni euro suurune laenuosa. Selleks tuleb kõvasti tööd teha. Kui saneerimiskava ellu viiakse, on lootust, et tuleval aastal hakkab olukord paranema, ütles ta. 2009. a tuleb aga erakorraliselt raske.

Eelarvekärped peab kinnitama Läti parlament 12. juunil, kui on viimasel lugemisel Läti teise poolaasta eelarve.

Võimalike kärpekohtadena nimetavad B B küsitletud poliitikud europrojektide kaasrahastamise vähendamist, maksuvaba miinimumi vähendamist, pensionide maksmise peatamist töötavatele pensionäridele.

Esmaspäeval tahab Läti valitsus parlamendile eelnõu enam kui 100 seadusemuudatusega üle anda.

Seotud lood

Uudised

28.05.09, 09:50

Dagens Industri: Lätis läheneb devalveerimine

Tänases esikaaneloos kirjutab Rootsi majandusleht Dagens Industri, et devalveerimine Lätis tuleb lähemale ning loeb kinnitavaks märgiks ka Rootsi keskpanga eilse teate, et pank võtab valuutavarude täiendamiseks laenu.

Uudised

28.05.09, 14:18

Läti rahandusminister sai vetoõiguse

Rahandusminister võib nüüd kinni hoida mis tahes Läti riigikassast tehtavat makset, kui kolme kuuga on raha riigikassasse prognoositust üle 0,5% vähem laekunud.

Uudised

28.05.09, 10:20

Rootsi keskpank täiendab oma reserve

Eile teatas Rootsi keskpank, et võtab oma valuutareservi täiendamiseks laenu 100 miljardi Rootsi krooni suuruses summas.

Sisuturundus

30.10.24, 09:00

Turvapartner peab alati käima mitu sammu ees: mis tagab ühe sündmuse õnnestustumise?

Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.

Läti rahandusminister: devalveerimist ei tule

Seotud lood

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Enimloetud

Viimased uudised