Dagens Industri: Lätis läheneb devalveerimine

„Alternatiiv devalveerimisele Lätis on oodata, kuni valuutareservid otsa saavad ning majandus on sügavas mustas augus. See pole eriti mõistlik,“ ütles Stockholmi kaubanduskõrgkooli Ida-Euroopa instituudi juht Torbjörn Becker.

Leht kirjutab, et juba esmaspäeval lekkisid Soome meediasse teated, et Läti keskpangas arutatakse võimalikku devalveerimist. Info allikas on keegi anonüümne ametnik Läti rahandusministeeriumis.

Eile teatas Rootsi keskpank, et on otsustanud laenata oma reservide täiendamiseks 100 miljardile Rootsi kroonile vastavas summas valuutat.

„See suurendab devalveerimiskartusi Lätis. Keskpangal on palju parem informatsioon Balti turul toimuvast kui enamikel teistel turuosalistel. Seda sammu tõlgendatakse kui ettevalmistust millekski,“ ütles lehele üks anonüümseks jäänud maakler.

Becker usub, et devalveerimine tuleb, ehkki stabiilse kursi hoidmisesse on investeeritud palju poliitilist kapitali. Kui kukub Läti latt, pole pääsu ka Leedul ja Eestil, et konkurentsivõimes Lätile mitte liialt alla jääda, kirjutas DI.

Rootsi suurpankadele oleks devalveerimine Balti riikides suur löök. Üks pangandusanalüütik ütles lehele, et Swedbank peaks ilmselt korraldama uue emissiooni. Spekulatsioonid Rootsi keskpanga eilse teate järel olid, et osa sellest 100 miljardiost Rootsi kroonist läheks devalveerimise korral Rootsi pankade toetamiseks.

Artikli kõrval avaldatud kommentaaris kirjutab DI analüütik Gunnar Örn, et Läti majandus on nii väike, et lati toetamine poleks välisriikidele kuigi suur probleem. Küsimus on selles, kas on poliitilist tahet.

Devalveerimise vältimiseks vajaks Läti kiiresti valuutasüsti. Rootsi valitsus on Örni hinnangu valmis Lätile hädalaenu andma – Örn tõlgendab Rootsi keskpanga reservide täiendamist kui selleks ettevalmistust. Raha eraldamise otsust ei tee aga mitte Rootsi valitsus, vaid Rahvusvaheline Valuutafond IMF.

Kevadel peatas IMF läinud aasta lõpus sõlmitud 7,5 miljardi euro suuruse laenu järgmise osa väljamakse, kuna Läti eelarvedefitsiit oli paisunud lepingus lubatud piirist suuremaks. Hiljemalt juuni keskel peab Läti parlament kinnitama uue säästueelarve. Muidu võib saamata jääda ka järgmine laenuosa 1,7 miljardit eurot. Küsimus on selles, kui palju on välisriigid valmis Läti jaoks abilaenu tingimusi leevendama, kirjutas Örn.

Kui külmutatakse ka järgmine väljamakse abilaenust, on devalveerimine niisama hästi kui vältimatu. Balti riikide majandusliku kollapsi puhuks vajab Rootsi keskpank väga suuri reserve. Kas raha kasutatakse baltimaalaste või Rootsi pankade abistamiseks, on täna veel ebaselge, kirjutas Örn.