Riigikohtu üldkogu tunnistas oma tänase
otsusega põhiseadusega vastuolus olevaks riigihangete seaduse § 129 lg 1
(kohtuasja nr 3-4-1-7-08). Nimetatud säte reguleeris riigihangete
vaidlustuskomisjoni otsuste peale edasikaebamist.
Arvestades Riigikohtu üldkogu antud selgitusi, võib edaspidi problemaatiliseks kujuneda ka muude kohtuväliste vaidlustuskomisjonide, näiteks üürivaidluskomisjoni, töövaidluskomisjoni otsuste täitmine ning nendele edasikaebuste esitamine.
Riigikohtu üldkogu ees olnud vaidluses taotles kaebaja riigihangete seaduse kehtetuks tunnistamist osas, mis keelas vaidlustuse rahuldamise korral õigusabikulude asja kaotanud hankijalt väljamõistmise. Riigikohtu üldkogu läks oma lahendis kaugemale ja käsitles põhjalikumalt kohtuväliste vaidlusorganite ja põhiseaduslikke kohtuinstitutsioonide vahekorda Eesti õigussüsteemis. Üldkogu jõudis järeldusele, et „seaduse vastuvõtmine, millega halduskohus välistatakse kindlate kohtuasjade lahendamisest selliselt, et halduskohtu asemel asub neid vaidlusi lahendama haldusorgan, tähendab sisuliselt kohtuvõimu põhiseaduses sätestatud pädevuse kitsendamist.”
Pärast Riigikohtu üldkogu otsuse esialgset analüüsi võib jõuda järgmistele järeldustele:
1. Riigikohtu üldkogu otsus toob endaga kaasa täna ringkonnakohtute menetluses olevate riigihankevaidluste saatmise halduskohtute menetlusse.
2. Riigihangete Ameti juures tegutsev vaidlustuskomisjon tegutseb jätkuvalt kohustusliku kohtueelse vaidlust lahendava organina. Samal ajal tuleb kaebused vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitada mitte ringkonnakohtusse vaid halduskohtusse.
3. Arvestades Riigikohtu üldkogu põhiseaduse § 4, 146 ja 149 antud selgitusi, võib problemaatiliseks kujuneda samalaadsete kohtuväliste vaidlustuskomisjonide (nt üürivaidluskomisjon, töövaidluskomisjon) otsuste edasine täitmine ning nendele edasikaebuste esitamine.
4. Küsitav on samuti kriminaalmenetluse seadustiku selle osa vastavus põhiseadusele, mis näeb ette Riigiprokuratuuri määruse kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise kohta vaidlustamise ringkonnakohtus, mitte esimese astme kohtus.
Kõnealune vaidlus algas Kagu Teedevalitsuse hankest “Riigimaantee nr 45 Tartu-Räpina-Värska 54,6 – 69,4 km” (registreerimisnumber 102773). Hankija kõrvaldas kaebaja arvates selgelt otsitud motiividel AS-i KPK Teedeehitus hankemenetlusest. Riigihangete Ameti juures asuv vaidlustuskomisjon rahuldas AS KPK Teedeehitus esindanud Advokaadibüroo Concordia poolt hankest kõrvaldamise peale esitatud kaebuse, kuid viidates kehtivale seadusele ei mõistetud kaebajale välja tema poolt kantud õigusabikulusid. Vaidlustuskomisjoni otsus kaevati vastavas osas ringkonnakohtusse, kes algatas põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse ja saatis asja Riigikohtusse. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium pidas vajalikuks saata vaidlus otsustamiseks Riigikohtu üldkogule.
Advokaadibüroo Concordia advokaat Denis Piskunov esindas menetluses kaebajat AS-i KPK Teedeehitus.
Seotud lood
Riigikohtu 08. juuni 2009 üldkogu otsusega
tunnistati riigihangete seaduse § 129 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja
kehtetuks. Tegemist on küllalt põhjapaneva otsusega, milles käsitleti
õigusemõistmise võimalikkust Riigihangete Ameti juures asuvas
vaidlustuskomisjonis ning viimase otsuste edasikaebamise võimalusi.
Riigikohus tunnistas põhiseaduse vastaseks
ja kehtetuks riigihangete seaduse sätte, millega kohustati ringkonnakohut
apellatsiooni korras haldusorgani otsuseid läbi vaatama
jättes vaidlustuskomisjoni selle otsusega ilma esimese kohtuastme
funktsioonist.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.