Õnnitleda tuleb kõigepealt Indrek Tarandit, kes saavutas tänavustel valimistel peaaegu sama võimsa tulemuse nagu sotsiaaldemokraatide esinumber Toomas Hendrik Ilves 2004. aastal. Nüüd tuleb huviga oodata, kas Indrek Tarand sammub Toomas Hendriku jälgedes ka ses mõttes, et hakkab nii suurele üldrahvalikule toetusele tuginedes valmistuma 2011. aasta presidendivalimisteks.
Üllatavate tulemuste põhjuseks on see, et tänavuste europarlamendi valimiste põhiküsimus oli täiesti erinev 2004. aastast. Toona valis rahvas meie parimat suursaadikut Euroopa Liitu ning sotsiaaldemokraat Ilves oli ülekaalukalt parim valik.
Seekord oli tegemist protestivalimistega, mille ajendiks olid halvenev majanduslik olukord ning teisalt suurt võõrandumist tekitav valimissüsteem. Majandusolukorrast lähtuva protesti kasutas oma huvides edukalt ära Keskerakond, millel erinevalt eelmisest korrast õnnestus oma toetajad valimiskastide juurde tuua.
Keskerakonna ja Reformierakonna kehtestatud suletud nimekirjade süsteemi vastu protestimise arvel võitsid enim hääli üksikkandidaadid eesotsas Indrek Tarandiga.
Sotsiaaldemokraadid lõpetasid seekordsed valimised erakondade konkurentsis samamoodi neljanda kohaga nagu 2007. aasta riigikogu valimised. Muidugi oleksime tahtnud selles pingereas tõusta ja lootsime valimiskünnise kindlamalt ületada. Aga kui tavaliselt koonduvad isiklikud rünnakud mistahes valimistel Edgar Savisaare vastu, siis seekord suunati kõige tugevam negatiivne kampaania isiklikult Ivari Padari vastu ning kindlasti mõjutas see meie valimistulemust.
Europarlamendist väljajäämine on kindlasti valus löök kahele parlamendiparteile. Kui Rahvaliit parandab ilmselt oma olukorda sügisestel omavalitsuste valimistel, siis roheliste jaoks tekib pärast europarlamendi valimisi samasugune küsimus nagu 2004. aastal Res Publical: olla või mitte olla?
Väga olulised oli pühapäevased valimised peaminister Andrus Ansipi ja Reformierakonna jaoks. Kolmas koht maandab sisepingeid Reformierakonnas ja valitsuses. Kui Reformierakond kaotanuks IRLile ja sotsiaaldemokraatidele, siis tekkinuks oravaparteis tõsine surve peaministri väljavahetamiseks ning IRL hakanuks oma partnereid jõuliselt survestama. Nii on üks eurovalimiste kõrvaltulemus seegi, et suureneb vähemusvalitsuse töökindlus.
Seotud lood
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.