Eesti Pank: jooksevkonto jõudis tasakaalu

Eesti maksebilansi jooksevkonto jõudis selle aasta esimeses kvartalis tasakaalu. Maksebilansi näitajad viitavad sisenõudluse kiire kohandumise jätkumisele aasta esimestel kuudel, mistõttu kaupade ja teenuste väljavedu oli sisseveost suurem. Eesti kaupade ja teenuste eksport ületas aasta alguses importi, rääkis Saarniit.

Eesti suguses väikse ja avatud majandusega riigis, kus kapitali vajadus kujuneb sisemaistest säästudest suuremaks veel pikka aega, on kaupade ja teenuste konto ülejääk pigem erakordne ja viitab üleilmsest kriisist tingitud investeerimistegevuse madalseisule. Üksikute kvartalite jooksul oli taolise ülejäägiga tegemist ka Aasia-Vene kriisi ajal ja järel, lisas ta.

Investeerimise madalseisu puhul oli tegu just vähese investeerimisnõudlusega, mitte rahastamisprobleemidega. Nii näiteks moodustasid Euroopa Liidu eelarvest laekuvad summad kaks protsenti SKPst, mille arvelt oleks olnud võimalik katta jooksevkonto mõõdukat puudujääki.

Sellele vaatamata olid aasta esimeses kvartalis Eestisse tehtud otseinvesteeringud majanduse üleilmse langusaja kohta suhteliselt suured ning moodustasid rohkem kui kolm protsenti kvartali SKPst.

Kapitali liikumises laiemas plaanis olid ülekaalus pankade tehingud. Ühelt poolt toodi tagasi välismaale paigutatud varasid, teiselt poolt vähendati oma kohustusi ja seda peamiselt emaettevõtete ees. Et ülekaalus oli kohustuste vähendamine, siis kujunes ka Eesti välisvõlg väiksemaks kui see oli möödunud aasta lõpukuudel. Kokkuvõttes iseloomustab esimese kvartali maksebilanss paljuski erasektori suhteliselt kõrget säästmiskalduvust.

Eesti Panga kevadprognoosi kohaselt jääb jooksevkonto selle aasta lõpuks väikesesse ülejääki.