Kelle raha investeeris Kalle Norberg Läti meediaturule?

Esiteks, eestlased teevad selle tehinguga Lätti kõigi aegade suurima investeeringu ja saavad endale ostuga mõjuka positsiooni Läti meediaturul. Saavad endale suurima päevalehe (Eestis võrreldav Postimehega), juhtiva ärilehe (võrreldav Äripäevaga) ja lisaks trükikoja, kohalikud lehed, ajakirjad ja raamatute kirjastamise. Neist saab lõunanaabrite juures väga kõva tegija.

Teiseks, kas need ostjad on ikkagi eestlased ehk kes on ühe rahastaja Kalle Norbergi taga olev investor või investorid? Ei usu, et Norbergil on sellist raha ning tema tõenäoliselt lihtsalt esindab kellegi teise huve selles tehingus. Lätis meediaturul domineerivast positsioonist võib olla huvitatud hoopis vene kapital. Nagu ütles üks Läti ajakirjanik uudist kuuldes, on hea, et vähemalt eestlased ostsid, mitte venelased. Loodame, et ta ei hõisanud enne õhtut.

Raske on leida Eestist selliseid inimesi, kes võiksid olla nõus panema praegu umbes miljard krooni Läti meediaturule. Raha on kindlasti Skype'i asutajatel. Neist kirjutas Äripäev hiljuti siin. Aga kui nad seni on olnud projektide osas väga valivad, siis millest nüüd äkki selline nõrkus ja soov riskida?

Võibolla on investorite seas seltskond kinnisvaraarendajaid, et saada endale Dienale kuuluv kinnisvara, siis tasub otsida investorit äkki Hansapanga asutajate ringist. Näiteks Andres Saame, kes on olnud Läti kinnisvaraturul aktiivne ja kel on olnud ka ühiseid ettevõtmisi kunagise Sampo Panga juhi Härmo Värgiga, kes nüüd brittide raha paigutab. Värk ja Norberg on ammustel aegadel Eestis koos panka teinud. Või on Marcel Vichmann otsustanud meediaärisse siseneda? Ka temal on olnud ka kokkupuuteid Norbergiga.

Norberg muidugi peaks meediaärist nii mõndagi teadma, sest ta kuulub Hans H. Luige kontrollitavasse Eskpress Grupi nõukogusse. Kuigi Luigega ei ole vist enam kuigi heades suhetes. Luik ei ole tõenäoliselt Norbergi taga, sest tal pole selliseks tehinguks lihtsalt raha ja teisalt teab ta tõenäoliselt ka väga hästi, mis seisus on Läti suurim päevaleht. Arvan, et Luik praegusel hetkel ei julgeks sellist riski võtta, kui tal ka raha oleks.

Kolmandaks, mis on selle seltskonna ambitsioon Lätti investeerimisel? Kas piirduvad ainult Lätiga või on nende huvides ka siseneda näiteks Eesti meediaturule? Praegusel keerulisel ajal võib nii mõnigi meediaväljaanne olla müügis.

Hans H. Luik võib oma meediaimpeeriumi käigus hoidmiseks vajada lisaraha, kas siis uusi investoreid kaasates või mõne tüki Ekspress Grupist maha müües. Näiteks Eesti Päevalehe või Delfi või trükikoja. Erilist sünergiat muidugi Läti ja Eesti päevalehtede vahel tekitada pole võimalik. Postimehe omanikul Schibstedil ei lähe ka praegu sugugi hästi ning võimalik, et ka norrakad on huvitatud mõne Eesti Meedia gruppi kuuluva ettevõtte müügist. Näiteks Kanal 2.

Neljandaks, Diena ja ka Dienas Bizness polnud sugugi majanduslikult heas seisus ettevõtted. Tõid viimasel ajal päris korraliku kahjumi Bonnieritele. Nende kasumlikult tööle saamine on paras katsumus ja see investeering on suure riskiga. Võimalik, et rahastajad jahivad hoopis kinnisvara ning meediaäri liigub varsti edasi mõne uue investori kätte.

Tehingu riski suurendab veel ka Läti majanduse enda kehv seis. Samuti on meediasektoris praegu väga suur segadus ja keegi ei tea, mis arenguid võib tuua veebimeedia kiire populaarsuse kasv. Sellisel ajal muidugi aga tehaksegi investeeringuid, mis aastate pärast osutuvad väga edukaks.

Viiendaks, Bonnieri meediakontsernis on toimunud viimase aasta jooksul mitmed juhtide vahetused ja see on muutnud ka Bonnierite tegevust. Neile ei ole enam nii oluline riikide arv, kus nad äri teevad või see, et nad oleksid esindatud Ida- ja Kesk-Euroopas võimalikult laialt. Läti on juba teine riik lühikese aja jooksul, kust nad lahkuvad. Oluline paistab olevat see, kuidas neil konkreetses riigis läheb ja millist perspektiivi nähakse. Kui leht kukub kahjumisse, siis võib Bonnierite huvi konkreetse turu vastu kaduda.

Ühelt poolt paistab, et Bonnierid muutuvad lähiaastatel senisest palju agressiivsemaks investeerijaks ning loodavad majanduslangust kasutada ära oma positsioonide parandamiseks. Teisalt on nad aga valmis ka kiiresti oma investeeringutest väljuma. Äripäeva jaoks tähendab see tõenäoliselt seda, et kui kukume kahjumisse, siis võime ühel hetkel leida ka väga kiiresti uue omaniku.

Bonnieritele kuuluvate ärilehtede kohta saab rohkem infot siit.

Artikkel ilmus esmalt Aivar Hundimägi blogis.