Eesti Õdede Liidu juhatus teeb haigekassale
ja sotsiaalministeeriumile ettepaneku tervishoiuteenuste mahtu mitte enam
vähendada, majanduslanguse ajal on mõnes valdkonnas vajadus
tervishoiuteenuste järele isegi kasvanud, näiteks psühhiaatriateenuste
vajadus on poole aastaga tõusnud 10%.
Jätkuv kärpimine halvendab oluliselt patsientide ravivõimalusi ning õdede koondamine toob kaasa ebakindlusest tingitud uue välismaale töölesiirdumise laine, millel on aastakümnete pikkune mõju meie tervishoiusüsteemile, teatas liit.
Kui Euroopas keskmiselt on kaheksa, Soomes isegi 15 õde 1000 elaniku kohta, siis Eestis peab kuus õde hoolitsema sama arvu elanike tervisevajaduste eest ning trend on õdede koormuse kasvu suunas. Juba praeguse koormuse puhul jääb igale patsiendile pühendatav aeg minimaalseks ning õdede arvu vähenemise tulemusel kannatavad otseselt patsiendid.
Majanduslanguse ajal ei ole vajadus tervishoiteenuste järele vähenenud, vaid mõnes valdkonnas isegi olulisel määral tõusnud. Näiteks psühhiaatriateenuste vajadus on poole aastaga tõusnud kümme protsenti.
On suur oht, et täna koondatavad õed on Eesti jaoks kadunud ka tulevikus, kui majandus on jälle paremal järjel. Õdede koondamine toob kaasa ebakindlusest tingitud uue välismaale töölesiirdumise laine. Eelkõige lahkuvad Eestist või vahetavad eriala noored ja äsja kooli lõpetanud õed, kes peaksid pensioniikka jõudva õdede põlvkonna järk-järgult välja vahetama.
Tervishoiuteenuste mahu vähendamine täna avaldab olulist negatiivset mõju rahvatervisele pikkadeks aastateks.