Juhtkiri: Mõjukate nõunike sündroom

Endine põllumajandusministeeriumi nõunik Alar Oppar on kaitsepolitsei uurimise all. Kahtlustatakse, et ta püüdis ministeeriumis ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu liikmena suunata riiklikke toetusi ettevõttele, kuhu ta ise pärast riigiametist lahkumist tööle asus.

Äripäeva arvates on meil tekkinud nõunike sündroom, mis kujutab endast viljakat kasvulava korruptsioonile.

Minister või linnapea paistab välja - tema vastutab oma peaga asutuses toimuva eest. Ta on avalik figuur.

Hoopis teine asi on nõunikud, kes nii naljalt meedia luubi alla ei satu ega avalikke majanduslike huvide deklaratsioone esitama ei pea. Nad võivad tegutseda aastaid halli kardinalina, märkamatult avalikkusele ja isegi enda ülemustele.

Nende mõjuvõimu ei saa aga alahinnata: valvates tihti Kerberostena ministri ja muu maailma infovahetust, söödavad nad suuresti ministritele ette otsuseid. Alar Oppari sõnadega (kellel muide ametijuhend puudus): "Kes helistas, kes saatis e-kirja, kes küsis kohtumist - selles mu töö suuresti seisneski. Filtreerisin ministrile kohtumisi, selgitasin välja, kes pöördub mis küsimuses, mis on laiem taust, mis on probleemid ja mis on probleemide võimalikud lahendused". Vaid mõnikord leiavad õiguskaitsjad ja meedia üles mõjuvõimsate nõunike sidemed eraäridega ja suudavad anda uue sisu e-posti sõnumitele nagu "me peame selle raha mingil moel leidma ja ma ei tea, kuidas sul on võimalik seda teha". Alar Oppari, või näiteks Tallinna abilinnapea nõuniku Ivo Parbuse ja sotsiaalministri nõuniku Anders Tsahkna tegevusele on veidi valgust heidetud. Aga teised?

Küsimusi tekitab ka see, kui nõunikud lahkuvad riigiametist ja asuvad otsekohe tasuvale tööle või saavad osanikuks mõnes erafirmas. Näiteks laevandushiid Tallink on aastaid võtnud oma juhtide ja aktsionäride ringi kõrgeid riigiametnikke, kelle seas on kunagine maksuameti peadirektor Kalev Järvelill või ka veeteede ameti endine juht Kalle Pedak.

Nendes sujuvates karjäärivahetustes ei pruugi midagi korruptiivset olla. Aga kui kapo töölauda vaadata, siis pole põhjust liigset ausust eeldada.

Kuidas saada ülevaadet nõunike tegelikest huvidest? Riigikogus menetlusel olev uus korruptsioonivastane seadus nõunikelt majanduslike huvide deklaratsioone endiselt ei nõua, ent kantslerid, valitsusasutuste juhid ja kohalikud volikogud võivad neid siiski oma määrustega nõuda töötajailt, kes osalevad sisuliste asjade otsustamisel, kes peaksid siis panema kirja mitte ainult oma vara, vaid ka enda kasutuses oleva vara.

Ilmselt on põhjust nõunike sündroomi all kannatavas riigis avalikku aruandlust nõuda.

Autor: 1706-aripaev