Gild Arbitrage riskikapitalifond kutsus
võlausaldajad kokku, et selgitada neile võimalikku võlgade
ümberstruktureerimist. „See tähendab, et raha endiselt ei saa, aga võib-olla
kunagi hiljem saab,“ nendib üks Gildi paljudest võlausaldajatest, suurinvestor
Heldur Meerits muiates.
On neljapäeva õhtu. Kell on 20.15. Radisson Blu hotelli teise korruse, 42ruutmeetrise St. Petersburgi seminariruumi ukse taga kobistab koristaja, näpus must prügikott. Ta kougib taskust välja uksekaardi ja avab ruumi ukse. Sama kiiresti kui ta seda tegi, ta selle ka sulges.
“Issand! Ma üldse enne ei vaadanud, kas seal on keegi sees,” vabandab proua ehmunult.
Ruumi ukse kõrval on sinine silt kirjaga „Gild“, ukse kõrval aga ümmargune laud, millel kaheleheküljeline A4 formaadis paber, millel Gild Arbitrage riskikapitalifondi võlausaldajate ja osanike nimekiri.
Ruumis, mida koristaja ettevaatamatult ründas, viibisid teiste seas suurinvestor Marcel Vichmann, ärimees Raivo Hein, AS Bastioni suuromanik Indrek Stahl, AS LTT üks osanikest Peter Šaraškin, Edelaraudtee eksjuht Henn Ruubel - esindas Vichmannile kuuluvat First Telecom Trading OÜ-d – ja AS Amalfi kaudu Gildile raha laenanud Heldur Meerits.
Kui fondi võlausaldaja Heldur Meerits lahkub juba kella 19 paiku, siis enamus ettevõtjaid, kelle raha fond on heleda leegiga põlema pistnud, küsitlevad AS Gild Arbitrage`i juhatuse liiget Tõnno Vähki lõpuni. Kell 17 alanud riskikapitalifondi Gild Arbitrage`i võlausaldajate ja investorite koosolek lõpeb kella 20.30 paiku. Väljujad on mossis: Hein teeb Äripäeva fotograafile nägusid, Vichmann räägib telefoniga, suurem osa kõnnib kiirel sammul väljapääsu suunas.
AS Gild Partnersi juhatuse liige Rain Tamm lahkub nõupidamiselt samuti 1-1,5 tundi enne selle lõppu.
„Kust te teadsite siia tulla!? Ah üks osalistest kirjutas sellest enda Facebooki sissekandes…“ lahkub Tamme näolt Äripäeva nähes hetkeks keep smiling. Vestluse soovist kuuldes, lubab ta, et ütleb selle ka Tõnno Vähile edasi.
Pärast koosistumise lõppu keeldub Vähk igasugustest selgitustest.
Heldur Meerits räägib Äripäevale, et koosolekul tutvustas Gild Arbitrage fondi varade olukorda.
„Räägiti ka fondi võlgade ümberstruktureerimisest. See tähendab, et raha endiselt ei saa, aga võib-olla kunagi hiljem saab. Fond saaks sel juhul natukese hingetõmbeaega, et varadega tegeleda. Juttu oli kolmeaastasest perioodist, millega pean ilmselt nõus olema, sest mingit paremat lahendust ka ei paista kuskilt,“ nendib Meerits.
Tema sõnul ei ole fondi varade likviidsus kõige paremas seisus.
„Aga usun, et tulevik siiski kõige hullem ei ole. Kas ma loodan enda raha tagasi saada? Jah, seda kindlasti. Kindlasti. Kahe-kolme aasta vältel,“ on Meerits optimistlik.
AS Bastioni suuromanik Indrek Stahl on Gild Arbitragele laenanud viis miljonit krooni enda kinnisvarafirma I.S.A. Kinnisvara OÜ kaudu. Tema sõnul võiks ju algatada pankrotimenetluse, kuid varade kiirmüük ei lahendaks ikkagi võlausaldajate muret.
„Kompromiss oleks esiteks see, et vahetada laen mingisuguse vara vastu, mis on aktsepteeritav või teiseks lüüa ise ka käsi sisse ja panna olemasolevad varad mingil moel teenima ja lõpuks midagigi kätte saada. Teatud kokkulepped tulevad avalikuks siis, kui emissoon avalikustatakse. Kohe, varsti ma arvan septembrikuu jooksul,“ räägib Stahl.
Gild Bankersi kommunikatsioonijuht Kadri Kütt vastab Äripäeva kolmele küsimusele ühe vastusega: „Hetkel on fondi laenukohustuste restruktureerimise protsess alles pooleli, seega me täna lähemalt ei kommenteeri.“