Omavalitsuste valitsemiskulusid kõrvutades
joonistuvad välja kohati põhjendamatult suured käärid, mida päris veenvalt ei
oska selgitada ka vallajuhid ise.
Äripäev reastas rahandusministeeriumis välja töötatud metoodikat kasutades omavalitsuste üldvalitsemiskulud ühe elaniku kohta.
Juuresolev edetabel ei pretendeeri küll lõplikule tõele, sest on koostatud vaid ühe aasta ehk 2008. aasta põhjal. Samuti tuleb rõhutada, et kuna omavalitsustel on vaba voli kajastada üldvalitsemiskulusid kas ainult aruandluse ühel real ehk üldisel valitsussektori teenuste real või kirjutada need kulud tegevusvaldkonniti lahti, siis võivad tekkida teatud erinevused.
Jõelähtme vallas palgal ametnike armaada
Siiski võib elanike arvu ja üldvalitsemiskulude suhet silmas pidades välja tuua mõned vallad, kus on üldvalitsemiskulud olnud liiga kõrged.
Markantseim näide on Jõelähtme vald, mis suuremate üldvalitsemiskuludega omavalitsuste tabelis asub 19. kohal. Kui aga süüvida näiteks valla eelmise aasta palgapoliitikasse, siis ilmneb, et mullu sai Jõelähtme vallas palka suisa 51 ametnikku, kellele maksti koos preemiate ja hüvitistega kokku 8,6 miljonit krooni. Täpsustame, et pooled töötasu saanud inimesed olid tööl olnud vähem kui pool aastat. Ainuüksi preemiaid maksis Jõelähtme vald eelmisel aastal kokku ligi 1,2 miljonit krooni. Muide, rahvaarvult Jõelähtme vallaga pea sama suurtes teistes Eesti valdades on üldjuhul palgal 13-18 inimest.
"Laristamine ja finantsdistsipliini rikkumine on peapõhjus, miks mina siin toolil istun," ütles selle aasta algusest Jõelähtme vallavanemana ametisse asunud Toomas Kümmel. Kümmel on Jõelähtme vallas sellel valitsemisperioodil juba neljas vallavanem, sest kõik eelmised koalitsioonid on lõhki läinud.
Väikevaldades kulud paratamatult kõrged
Jõelähtme valla kodulehekülje andmeil on praegu palgal 35 inimest, neist 27 inimest olid palgalehel ka eelmise vallavalituse ajal. "Meie valla eripära on tohutu surve karjääridele, mis tekitab lisavajaduse vastava ala spetsialistidee järele," rääkis Kümmel. "Seetõttu on meil planeerimisosakond tavapärasest suurem, samuti on meil rohkem juriste."
Suurearvulise ametnikeväega uhkeldab ka Ida-Virumaal asuv Eesti üks rikkamaid valdu, Vaivara vald. Nemad on paisutanud palka saavate inimeste hulka just nüüd, kriisi ajal. Kui eelmisel aastal maksis Vaivara vallavalitsus palka 18 ametnikule, siis valla koduküljel asuvas loendis võib praegu kokku lugeda 26 nime. Vaivara valla abivallavanem Mati Männisalu ütles intervjuus Äripäevale, et tema küll ei mäleta, et ühtki uut töökohta oleks vahepeal juurde tekitatud.
Üldtendents on, et mida rohkem elanikke elab vallas, seda väiksemad on üldvalitsemiskulud. Ja teisalt - väikevaldades, mille elanike arv aasta-aastalt väheneb, tõusevad ka üldvalitsemiskulud ühe elaniku kohta, sest oma põhifunktsioone peab vald ju täitma. Täiesti omaette tuleb kindlasti käsitleda saartel asuvaid valdasid, kes oma spetsiifilisuse tõttu figureerivad suuremate valitsemiskulude edetabeli esirinnas.
"Mina ei dramatiseeriks Ruhnu ühe elaniku kohta esitatud üldvalitsemiskulusid," ütles Ruhnu vallavanem Aare Sünter. "Eelarve, millest osa läheb valitsemiskuludeks, on üks number, kuid tegelikult tegeleb meie neli vallavalitsuse inimest kogu aeg lisaraha hankimisega. Aasta lõpuks kujuneb välja, et oleme suutnud eelarve jagu raha muudest programmidest ja projektidest juurde saada," lisas ta.
Loe lisa tänasest Äripäevast.
Seotud lood
Äripäev koostas Eesti omavalitsuste
kõrgemate juhtide sissetulekute pingeread.
Eelmisel aastal vaid kolm kuud töötanud
Keila vallavanema Kadri Kreismani kuusissetuleku ajasid kõrgeks volikogu
otsusega juurde makstud kaks kuupalka.
Äripäevas ilmus 04.09.2009 ülevaatlik ja
praegusel ajal vägagi õigustatud teemana kirjutis „Millises vallas võim kõige
kulukam?“ Kirjutati, et valitsemiskuludes joonistuvad välja põhjendamatult
suured käärid omavalitsuste vahel ning neid ei oska selgitada ka vallajuhid ise.
Tegelikult tuleks aga hoopis pöörata rohkem tähelepanu mitte niivõrd nendele
kääridele, kuivõrd nende kulude sisule.
Äripäev palus rahandusministeeriumi
metoodika alusel koostatud kohalike omavalitsuste üldvalitsemiskulusid
kajastavaid tabeleid kommenteerida Eesti Maaomavalitsuste Liidu rahandusnõunikul
Märt Mollil.
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?