Eelmisel aastal vaid kolm kuud töötanud
Keila vallavanema Kadri Kreismani kuusissetuleku ajasid kõrgeks volikogu
otsusega juurde makstud kaks kuupalka.
Keila vallavalitsus saatis täna hommikul pärast seda, kui Äripäev ilmutas
omavalitsusjuhtide sissetulekute pingerea, laiali järgmise pressiteate:
"Tänane ”Äripäev” on valijate valgustamise eesmärgil koostanud vallajuhtide sissetulekute edetabeli. Tabeli koostamisel on ajakirjanik kasutanud avalikke andmeid, kuid paraku on jäänud vajaka nende tõlgendamise oskusest. Nii on Keila vallajuhi Kadri Kreismani igakuist töötasu kajastatud üle 50 000 kroonise summana. Siiski ei teeni vallavanem nii suurt palka, mis talle selles TOP-is esikolmiku koha annaks, tegelik koht jääb teise kümnesse.
Tegelikkusele mittevastava kuusissetuleku põhjustas see, et vallavanem naases 2008. aasta lõpus lapsehoolduspuhkuselt ning töötas sel aastal vaid kolm kuud. Ja nende kolme kuu peale on ära jaotatud ka volikogu otsuse alusel nii vallavanemale kui teistele vallavalitsuse liikmetele volikogu otsusega makstud ühekordsed puhkuse- ja jõulutoetused. Juhul, kui võtta arvestuse aluseks vallavanema 26 000 kroonine ametipalk, vallavalitsuse liikme 6500 hüvitis ja puhkuse ja jõulutoetus, siis kujuneks kuutasuks ligi 36 000 krooni, mis annaks koha teises kümnes.
Peame äärmiselt taunitavaks seda, et ”Äripäev” ei ole palgaandmete selgitamiseks Keila Vallavalitsuse poole pöördunud ja seetõttu on kajastatud moonutatud andmeid. Vaadates, et esineliku moodustavad just need vallajuhid, kes on 2008. aastal töötanud vaid osa aastast, on alust arvata, et andmed ei vasta tegelikkusele ka Luunja, Viimsi ja Vasalemma osas. Ei saa pidada õiglaseks seda, et ”Äripäev” vahetult enne valimisi avaldab moonutatud infot ilma asjaosalistelt selgitusi küsimata. Korrektsem oleks 2009. aastal oma valikuid tegevate valijate harimiseks küsida valdadest 2009. aasta palgaandmeid – tänavu on valdade rahakotid kõhnemad ja palgatingimused sootuks teised. Aga 2009. andmeid ajakirjanik väljauurima ei vaevunud, sest 2008. aasta moonutatud andmetega sai avaldada justkui kõrgema uudisväärtusega loo."
Vesteldes äsja Keila vallavanema Kadri Kreismaniga, selgus, et teda pahandas see, et tabeli juures ei ole lugejate jaoks sõnaselgelt lahti selgitatud, et ta töötas mullu vaid kolm kuud (tabelis on „Alates 1.10.“).
„Te ju teate ise väga hästi, kui palju reaalne lugeja lisaandmetesse süveneb,“ lausus Kreisman. „Reaalne lugeja ei süvene numbritesse ega tee arvutust ja arvabki, et ma saan iga kuu 50 613 krooni. Ja lugejale jääb teadmine, et ma saan Eestis vallavanemate hulgas suuruselt kolmanda sissetuleku. See ei vasta tegelikele andmetele.“
Kreismani selgitusel nägi Keila vallavolikogu eelmistel aastatel ette 14 kuupalka ja seda maksti kõigile töötajatele (tänavu ei maksta). „14 kuupalka käib kogu aasta kohta,“ jätkas Kresman. „Kui mina tulin oktoobris tööle, otsustas volikogu mulle ka maksta välja need kaks kuupalga suurust tasu. Ja loomulikult moonutasid need tasud kolme kuu osas keskmise väga kõrgeks.“
Seotud lood
Eesti omavalitsused on selle aasta üheksa
kuuga kogunud kahesaja kahekümne seitsme valla peale 7,72 miljardit krooni
tulumaksu, mida on 63% enam kui nelja aasta eest.
Äripäev koostas Eesti omavalitsuste
kõrgemate juhtide sissetulekute pingeread.
Nii nagu vallad erinevad oma pindalalt,
elanike arvult ja territoriaalselt jaotuselt, on ka kohalike omavalitsuste
ametnike sissetulekute vahel suured käärid.
Omavalitsuste valitsemiskulusid kõrvutades
joonistuvad välja kohati põhjendamatult suured käärid, mida päris veenvalt ei
oska selgitada ka vallajuhid ise.
Vanas Euroopas tavaline firmade ja muu vara põlvest põlve pärandamine on eestlaste jaoks uus teema. Meil siin on alles esimene põlvkond varavahetuseks ettevalmistusi tegemas.