Kui riik otsustab seaduse tasemel
kehtestada maksmata tasude sissenõudmise, ei saa seda olemuselt ebaseaduslikuks,
ootamatuks ega põhiseadusega vastuoluliseks nimetada, leiab riigikogu
majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas Tallinki ja riigi vahelist vaidlust
kommenteerides.
"Küsimus on pigem selles, kas riik käitub ootuspäraselt, kui viib rakendussätte tagantjärele seadusse," esitab Klaas siiski retoorilise küsimuse.
Klaasi sõnul on rida norme, mis on 5. juuni Tallinna halduskohtu otsuses nimetatud, juba kehtetuks tunnistatud ning tuletorni- ja navigatsioonitasude arvutamise alused on viidud meresõiduohutuse seadusse.
Klaas selgitas, et varem ei ole konventsioonis ja määrustes olnud sätteid tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks ja ettevõtjad tasusid nende sätete alusel ettenähtud tasud. "Kohe, kui juhiti tähelepanu asjaolule, et nimetatud sätted võivad olla vastuolus põhiseadusega, tunnistati need kehtetuks ja vastavad sätted viidi meresõiduohutuse seadusse. Tasumata jätsid Tallink ja Hansatee Cargo," rääkis Klaas.
"Käesoleva juhtumi puhul ei ole sisulist argumenti jätta kohustatud isikute poolt arved tasumata, kuna teenust on tarbitud. Asjaolu, et aastaid puudus menetlus tasude sissenõudmiseks, ei tähenda, et sel ajal puudus kohustus tasusid maksta," toonitas majanduskomisjoni esimees varasemalt öeldut.
Kuna küsimuse lahendamine on viidud riigikohtu tasemele, siis seetõttu ei ole Klaasi hinnangul otstarbeks kommenteerida ega teha järeldusi enne riigikohtu otsust, mida riik asub edasi tegema.
"Majanduskomisjonile esitatud andmete kohaselt jäi riigile laekumata eelpoolnimetatud tasusid perioodil 2003-2004 ca 33 miljoni krooni ulatuses, kohtukuludest majanduskomisjonil ülevaadet ei ole.," vastas Klaas küsimusele, kui suureks on kujunenud kahju riigile seoses nimetatud maksmata tasudega ja kohtukuludega kokku.
Seotud lood
Pärast aastaid kestnud vaidlusi ja
riigikohtus kaotamist on riik viimase võimalusena muutnud seadust, mille
kohaselt hakkab Tallinkilt ja Hansatee Cargolt tagasiulatuvalt sisse nõudma
maksmata tuletorni- ja navigatsioonitasusid.
Läinud aasta oktoobris langetas riigikohus otsuse, et riigi poolt juba aastaid laevafirmalt Tallink Grupp ja tema tütrelt Hansatee Cargo tuletorni- ja navigatsioonitasude sissenõudmine on vastuolus põhiseadusega, ent riik kaebas esimese astme kohtu otsuse edasi.
Riigikohus tunnistas Tallinki ja Hansatee Cargo maksmata tuletorni- ja navigatsioonitasude sissenõudmiseks esitatud makseteatiste aluseks olnud meresõiduohutuse seaduse rakendussätte osaliselt põhiseadusevastaseks, mis annab riigile võimaluse teise astme kohtus maksmist nõuda.
Kui kohus leiab hiljem, et üldakt, mille
alusel isikule haldusakt esitati, on põhiseadusevastane, jääb isikule esitatud
haldusakt jõusse, rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna juhataja Eva Vanamb, kommenteerides vaidlust riigi ja
Tallinki vahel maksmata tuletorni ja navigatsioonitasude osas.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.