Hea haridus toetab uut tõusu

Inimeste sotsiaalne läbilöögivõime tööturul taandatakse tihti tema haridustasemele. Sama kehtib rahvusvahelistes reitingutabelites kogu ühiskonna konkurentsivõime kohta. Nii on selge, et pikas plaanis on hariduspoliitika kõige tõhusam majanduspoliitika.

Samas jõutakse mis tahes teist valdkonda lahates haridussüsteemi diagnoosimiseni - küll nähakse koolil süüd integratsiooni takerdumises, küll sotsiaalses ebavõrdsuses, inimeste väheses keskkonnateadlikkuses, kultuurihuvis või kaitsetahtes. Ei ole märganud, et ükski teine valdkond oleks puuduste põhjendamisel "süüdlasena" nii absoluutne tegija.

Rasketel aegadel tuleb mõelda, kas meil on kriisijärgseks ajaks mingeid eesmärke, mille saavutamisel on määravad hariduslik ettevalmistus ja innovatsioonivõime. Raske aeg tuleb enda kasuks tööle panna.

Näiteks on Soome edusammud innovatsiooni ja rahva haridustaseme vallas seotud eelnenud kriiside ajal tehtud otsustega: 1990. aastate lama ajal, mil oli tarvis eelarvet kärpida, tehti seda hariduse ja teaduse valdkondades oluliselt vähem. Sarnaste otsuste tegemise võimalus on praegu ka meil.

Õppeasutused on valmis raske aja vastutust kandma. Ka inimesed on omaks võtnud, et praegu tuleb pühenduda õppimisele ja olla valmis järgmiseks tõusulaineks, mille märke optimistid praegu juba näevad.

Vastuvõtunumbrid on üle ootuste suured nii kõrg- kui ka kutsekoolides. Kui ülikoolidesse on alati olnud tung, siis kutsekoolidesse esitatud avalduste kasv on olnud märgatav just tänavu. Kutsekoolid planeerisid esimestele kursustele 10 748 kohta, avaldusi laekus ligi 15 000. Nagu ikka, on mõnele erialale kaks ja kolm soovijat õppekohale, mõnel erialal on aga veel vabu kohti.

Rõõmustava üldpildi juures tuleb tõde näha siiski selles, et kui võrrelda valdkondi, kuhu pürgitakse, kandub siia üle majanduse praegune struktuur - kui palju võib siin näha eeldusi struktuurimuutusteks, näitab tegevmajandus ja ettevõtete edukus tulevastel aastatel. Rohkem soovitakse õppida juhtimist ja haldust, lastehooldust, maksundust jt erialasid, mida saab õppida keskhariduse baasil. Vabu õppekohti on aga veel mitmel erialal.

Õppurikandidaadid suhtuvad senisest tõsisemalt isikliku tuleviku planeerimisse, sest oluliselt on suurenenud huvi keskharidust eeldavate õppekohtade vastu. Küllap teeb osa noori, kes mõni aeg tagasi oleksid läinud kõrgkooli, nüüd panuse kindlale erialale kutsekoolis.

Teine märk on õppivate täiskasvanute arvu kasv - paari aastaga on ses osas toimunud murrang, mis viis meid Euroopa viimaste hulgast esimese poole hulka. Inimeste vajadus end täiendada näitab ühiskonna küpsust. Inimeste õpihuvi toetab ka riigipoolne rahastamine, mis on ELi fondide toel hüppeliselt kasvanud.

Tööjõuturu olukorda, kus inimestel on rohkem aega ja tahtmist õppida, tuleb ära kasutada selleks, et motiveerida kõrg- või kutsekooli pooleli jätnuid viima õpinguid lõpuni. Ministeerium paneb alanud õppeaasta jooksul välja riiklikud toetused, raha saame eurovahendite kasutamise reeglite paindlikumaks muutmisest. Osa projekte peavad odavamalt läbi ajama, et saaks suunata raha sinna, kus seda praegu eriti vaja on - inimeste täiend- ja ümberõppesse. Et inimesed oleks majandustõusus mitte vähetähtsate mutrikestena, vaid kutsuksid haritud inimestena ise tõusu esile. Tuleval aastal uueneva õppekavaga viime gümnaasiumitesse majandus- ja ettevõtlusõppe, mis on õpilasele vabatahtlik, kuid mida kõik koolid peavad pakkuma.

Hariduskorraldusega on võimalik toestada majanduse struktuurimuutusi nii, et suudaksime igast järgmisest kriisist valutumalt väljuda.