Arvamus: toetuse saamine keeruline

Kasvav hulk arenenud riike keskenduvad finantsstiimulitele, mis asendavad või täiendavad projektide otseseid toetusi. Ka Eestis nõuavad ettevõtjad finantstoetusi teadus- ja arendustegevuse (T A) projektidele.

Ecovis võrdles vahendeid, mida kasutatakse 24 riigis. Positiivseimad hinnangud anti lihtsaimatele soodustustele, mida võib kohaldada igale ettevõttele. Otsest toetust T A tegevusele kritiseeriti enamasti seoses taotlusdokumentide täitmisele kuluva aja- ja töömahuga.

Itaalia ja Läti ei anna toetusi. Seitse riiki pakuvad rahalisi toetusi, kuus, sh Austria, India ja Hiina, eelistavad maksusoodustusi, üheksa keskenduvad maksepuhkuste ja rahasüstide kombinatsioonile. Pooltes on toetused peamiselt suunatud kindlatele gruppidele, tehnoloogiatele ja/või väike ja keskmise suurusega ettevõtetele.

T A kulud saab maha arvata maksustatavast tulust muudest tegevuskuludest kõrgema protsendiga. Seda eelistavad 10 riiki. Tšehhi on eriti heldekäeline: T A projektide kulutused võib maha arvata kaks korda. Ent sellele kuluv aeg ja administratiivne pingutus kahandab ettevõtete huvi.

Holland, Türgi ja Hiina rakendavad madalamat maksumäära T A tuludele.

Otsest mahaarvamist kindla osana T A kulude maksukoormusest rakendavad viis riiki: Austria (8%), Belgia (21), Prantsusmaa (standardmäär 30), Portugal (22,5-82,5%), Suurbritannia koguni 175% (ei hõlma olemasolevate toodete arendamiskulusid).

Austria pakub ettevõtetele alternatiivina maksusoodustust, mis annab võimaluse maksustavast kasumist maha arvata 25%-35% arendustegevuse kuludest.

Terviklik toetuspakett on Türgis: soodsad tulumaksumäärad eeldusel, et 50% sotsiaalkindlustusmaksetest toetab tööjõudu viie aasta jooksul ja moodustab vähemalt 50% T A kuludest. Riik võimaldab ülikooli lõpetanuile stipendiume 46 000 euroni. T A töötajate tuludest 80-90% on maksuvabad.

Prantsusmaal võidavad alustavad ettevõtted kõige rohkem, kuna maksukoormusest võib esimesel aastal maha arvata kuni 50% ja teisel kuni 40% T A kuludest.

Mittespetsiifilised rahalised toetused uuendustegevusse tingivad vähem administratiivnõudmisi kui otsetoetused. Eesti ettevõtte tulumaksu puudumine raskendab meil teistes riikides levinud maksusoodustuste kaudu toetamist, kuna enamasti on see just tulumaksu kaudu teostatav. Otseste rahaliste toetuste maksmine Eestis toimib teatud ulatuses. Ent paljude innovaatiliste väikeettevõtete jaoks on toetuse saamine liiga keeruline, mistõttu paljud perspektiivikad ideed jäävad realiseerimata.