Kakumäelased ründavad kinnisvaraarendajat

Haabersti Vaba aja keskuse suur saal on rahvast üsna täis. Koosolekut juhib Haabersti linnaosa vanema asemik Juhan Hindov. Projekteerijaid esindab maheda häälega Tuulikki Laesson, kes elanike soovil aset leidnud muudatused püüdlikult lahti seletab.

"Igaüks kes midagi ütleb, peab teadma, et seda lindistatakse," alustab Laesson ja lisab, et protokolli jaoks on oluline jäädvustada ka märkuse esitaja nimi ja seos detailplaneeringuga. Lindistamise fakt ununeb aga niipea, kui transport, merre ehitamine ja kõrghaljastus jutuks tulevad.

Arendaja kiituseks tuleb märkida, et ta on asendanud mitu kortermaja ridaelamutega ja vähendanud algselt plaanitud korterite arvu 288-lt 183ni. Arendatavasse piirkonda ehitatakse lasteaed, uuselamute mänguväljakud jäävad ühiskasutusse.

Elamud välja arvatud üks, mis jääb sadamahoone kõrvale, tehakse ridaelamuks, probleeme pole, sõnab Laesson. Lesta 22 kinnistule tulevad korruselamud, kuna väikeeramud hukutaks sanglepistiku. "Kui tõsta maapinda 5 cm või rohkem, hävineb sanglepistik lähema 10 aasta jooksul," põhjendab Laesson.

Kui jutt 1200 kohaliselt maaaluselt parklalt transpordile veereb, süüdistab üks kuri meeskuulaja arendajat Lesta tee praeguse asumi blokeerimises. "Mis õigusega te selle blokeerite?!" nõuab ta selgust.

Laesson etteheidet omaks ei võta. "Tehnovõrkude Ehituse OÜ rekonstrueerib vee- ja gaasitorustikku ja sellega koos ka tee, võib-olla polegi arendajal vaja renoveerimist ette võtta. Ehitusluba on Tehnovõrkude Ehitusel juba olemas ja ta alustab sellel sügisel, võib-olla oktoobris," sõnab ta.

Varemgi Kakumäe Jahisadama arenduse vastu sõna võtnud Anto Raukas lausub: "Mul isiklikult on see mure, et kui arendajal ei jätku raha, jääb lahendus poolikuks."

Koosoleku juhataja loeb ette Kakumäe seltsi vastuväite, milles öeldakse, et planeeringu teostamisel lisanduks piirkonda palju uusi elanikke, büroo- ja äripindu, mis rikub põliste kakumäelaste eraelu. Praegustele kakumäelastele ei meeldi, et neist hakkavad iga päev mööda voorima inimesed, keda nad nägu- ja nimepidi ei tunne ning kes ei suhtu piirkonda kui oma kodukanti.

Püsti tõuseb endine eurosaadik Katrin Saks ja ütleb, et ei ela küll sealkandis, kuid võitleb iga päev, et Vabaõhumuuseumi teelt välja pöörata. "Kuhu need autod siis kaovad?" imestab ta projekteerija väite peale, et uusarendus liikluskoormust ei kasvata.

Sõna võtab Vabaõhu tee kortermajas elav naine, keda ärritab Laessoni korduv jutt parima lahenduse kasutamisest, kusjuures kõik tema loetletud liikluslahendused on piirkonna elanike jaoks kehvad.

"Et hakatakse sõitma Lõuka tänavalt, ei vasta tõele! Sealt saab ühe fooritsükli ajal vasakule pöörata kaks autot, sest liiklust takistab ringtee. Teiseks, merre ei tohiks sentimeetritki ehitada. Looduslikud hoovused kaovad, laht kasvab täis ja tekib selline hais nagu Pirital," räägib naine ärritunult. "Sinna, kus on kortermajad, koguneb adru ja tekib hais, aga võiks olla väga ilus liivarand."

Laesson kostab: "Sellist situatsiooni mitte mingil juhul tekkida ei saa." Keegi hõikab saalist vahele, et see hais projekteerija probleem. Tekib suurem lärm, millest inimkõrv eraldab juba ka Laessonile antud päris inetuid soovitusi.

Tundub, et projekteerija esindaja on juba pisut kohmetunud. Ta vabandab, et unustas ühele küsimusele vastata. "Loomulikult, me kõik ootame Haabersti ringi väljaehitamist," sõnab ta liiklussõlme kohta, mida läbib iga päev kahes suunas 3000 autot. "Kui küsimus oli, kas me saame mõjutada Haabesti ringi välja ehitamist, siis loomulikult me ei saa," lisab Laesson.

Koosolekulised on juba lindistamise unustanud ning tahavad üksteise järel sõna. Üks esiridades istuv meeskodanik teatab: "Ma helistasin tehnovõrkudesse ja nad ütlesid, et mingit Lesta tee rekonstrueerimist ei ole nad tellinud. Kuni Lesta tee 5 majani on ette nähtud teekate taastada ja selle laius on 3,4 meetrit."

Laesson tunnistab seepeale, et planeering näeb Lesta tee laiusena ette 5,6 meetrit, millele lisandub jalgrattatee ja haljasala. Läheb suuremaks kisaks, mispeale koosoleku juhataja käratab ühele mehele: "Palun ärge segage!"

Kakumäelaste nimel võtab sõna sealkandis elav patendivolinik Alvar Sehver, kes avaldab kahtlust, kas Laesson on keskkonnamõju aruannet lugenud, mis liivaranna hävimisest räägib ja kuulutab resoluutselt: "Me kuuleme siin sedasama müügijuttu, et müüa projekt maha kohalikele elanikele, kuid sisulised lahendused puuduvad."

Laesson räägib täiendavast liiklusloendusest, mille tulemus on analoogne 2007.-2008. aastaga. Kui tuleb fooriristmik, on projekteerija kindel, et suudab liiklust kontrolli all hoida.

Sehver raiub, et kui infrastruktuur ei võimalda, tuleks kohalikul omavalitsusel ehitamine keelata.

Kakumäe Jahisadama projekti konsulteerinud kinnisvaraekspert Ardi Roosimaa hõikab nurisejatele, et see on üks paremaid kinnisvaraprojekte, mis Tallinn näinud on. Ärritunud kohalik naine, kes muretseb mere haisemamineku pärast, käratab Roosimaale: "Tegelen ka kinnisvaraga, kuid kes te selline üldse olete?!"

Laesson sõnab: "Kui te muretse, kas arendaja suudab merepõhja kasutamise eest maksta, siis vastus on jah, ta on valmis seda projekti edasi viima." Selleks, et lubataks ehitada ehituskeelu ja veekaitsevööndisse, kus tohib vaid kõrkjaid niita, on arendaja pöördunud keskkonnainspektsiooni poole.

Anto Raukas kiidab, et vaatamata puudustele on arendaja projektiga kõva tööd teinud ja soovitab kokkuleppele jõudmiseks vaadata proteste läbi plokkidena.

Koosoleku juhataja kommenteerib: "Olen teiega täielikult päri. Kui me aga reglemendist kinni ei pea, kasutab Sehver seda ära ja vaidlustab tulemuse." Osa kuulajaist, kes istub saali vasakpoolses servas, hakkab pärast seda energiliselt plaksutama.

Sehver kinnitab mornilt, et loomulikult vaidlustab ta tulemuse, kui mõni protest lahenduseta jääb. Pisut enne kella poolt nelja teatab ta, et kakumäelaste liiklust ja vette ehitamist puudutav protest jääb üles ning palub sellele kirjalikku vastust.

Seega on enam kui tõenäoline, et piirkonna elanikud kaebavad arendaja kohtusse, nagu Sehver täna hommikul kokkulepe saavutamatajätmise puhul ähvardas.