Eesti Energia sai loa uurida Suur-Pakri
saart eesmärgiga rajada sinna Eesti esimene tuumajaam. Pakrilased on sellele
vastu, ning väidavad, et saar pole inimtühi ja seega ka mitte parim koht
tuumajaamale.
Täna hommikul ETV saates Terevisioon külas olnud Pakri ühingu esindaja Jana Stahl on veendunud, et loa saamine tuumajaama uuringuteks on tõsine asi.
Eesti Energia on Tervisiooni väitel Suur-Pakrit parimaks paigaks pidanud, kuna nende väitel ei ole seal inimesi. Stahl rääkis, et tegelikult plaanitakse Pakri saartel taaselustada vanad külad ning see tähendab, et ka inimesi on saartele tulemas.
Pakrilaste esindaja ütles, et kui Eesti Energia sinna tuumajaama loob siis ei jää inimesed sellisesse ohupiirkonda elama, sinna ei ehitata koole ega haiglaid ning raisku lähevad külade taastamiseks tehtud viimase viie aasta ettevalmistused.
Samuti on Pakri saartele plaanitud luua loodusparki ning tehtud detailplaneeringud puhkeala loomiseks. Stahli sõnul lähevad tuumajaama ehitamise korral ka nendeks tehtud ettevalmistused raisku.
Sellel, miks Eesti Energia valis just Suur-Pakri, ei ole mingit loogikat, rääkis ta ning lisas, et tuumajaama ehitamiseks on pakutud Eesti Energiale ka vangu karjääre, mis sobiks selleks palju paremini. Pealegi on ehitamine Suur-Pakrile kallim, lisas Stahl.
Seotud lood
Juhul kui Suur-Pakri saarele rajatakse
IRISe tuumareaktor, toodab see lisaks elektrile nii palju soojust, et kütta
saaks tervet Tallinna, Paldiski linn aga loodab kaubelda endale Eesti odavaima
soojahinna.
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks
energiamajanduse ja elektrimajanduse arengukavad, mis näevad ette põlevkivist
elektri tootmise olulise vähendamise ning muude energiaallikate osakaalu
suurendamise. Samuti võetakse suund Eestisse oma tuumajaama rajamiseks aastaks
2023.
Eelmise aasta lõpus teostatud ehitus- ja hüdrogeoloogia uuringu tulemused lubavad ühe alternatiivse võimaliku tuumajaama asukoha planeerimisel arvestada Suur-Pakri saarega, edastas Eesti Energia.
Hiljuti võeti Riigikogus vastu
Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020. Ühe olulise peatükina
käsitletakse arengukavas ka tuumaenergiat.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.