Akadeemik Anto Raukase hinnangul ei ole
Suur-Pakri saared tuumajaama ehitamiseks sobivad. "Me oleme lubanud
rannarootslastele, et me ei tee seal olulisi muudatusi. Aga kui me siiski tahame
teha, siis kujutage ette, kui kalliks see kõik läheb," rääkis Raukas.
Eesti Energia alustab sel suvel Suur-Pakri saarel geoloogilisi uuringuid, et selgitada välja saare sobivust tuumajaama ehitamiseks.
Säästva Eesti Instituut on aga seisukohal, et tuumajaamauuringutega alustamiseks Suur-Pakril ei ole praegu veel mingit alust, vahendavad ERR uudised "Aktuaalset kaamerat".
"Instituudi programmijuht Kaja Petersoni sõnul uuringut keelata ei saa, kui on otsustatud, et sellised uuringud on vajalikud. Meie käsutuses ei ole aga materjale, mis ütleksid, et Eesti tuumajaama rajamiseks oleks vaja alustada uuringuid," rääkis Peterson.
Pakri saared kuuluvad Paldiski linnale, uuringud plaanitakse teha aga reformimata maal, nii et kohalikult omavalitsuselt Eesti Energia nende läbi viimiseks luba küsima ei pea. Samas ei tähenda uuringute tegemine ilmtingimata seda, et Suur-Pakri saarele ka kunagi tuumajaam ehitatakse.
"See ei tähenda, et Suur-Pakri saartele ehitatakse tuumajaam. Meid huvitab lihtsalt see, kas see on võimalik," ütles Eesti Energia tuumaenergeetika osakonna juhataja Andres Tropp.
Seotud lood
Eelmise aasta lõpus teostatud ehitus- ja hüdrogeoloogia uuringu tulemused lubavad ühe alternatiivse võimaliku tuumajaama asukoha planeerimisel arvestada Suur-Pakri saarega, edastas Eesti Energia.
Eestisse tuumajaama ehitamise tähtaegadest
pole põhjust rääkida, kuni pole vastavat seadustikku, leiab Eesti Energia
tuumaenergeetika osakonna juhataja Andres Tropp.
Eesti tuumajaama idee sai alguse ühest
mäletamisväärselt piinlikult mõttetust, majandusminister Edgar Savisaare ette
valmistatud Energiamajanduse Arengukavast - dokumendist, milles polnud sõnagi
tuumajaamast ja millele tagasi vaadates oli peaminister Andrus Ansip sunnitud
näo säilitamiseks tegema kiirvisiidi Leetu. Sellest saati on tuumajaama
teema olnud üks puuslik või miraaž.
Eesti Energia sai loa uurida Suur-Pakri
saart eesmärgiga rajada sinna Eesti esimene tuumajaam. Pakrilased on sellele
vastu, ning väidavad, et saar pole inimtühi ja seega ka mitte parim koht
tuumajaamale.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.