Harju maakohtu kohtunik Merike Varusk ütles
täna Äripäevale, et ettevõtete kolimist puudutavad muudatused pankrotiseaduses
võivad nende töökoormust suurendada 50 pankrotiasja võrra aastas.
Äripäeva küsimustele vastab kohtunik Merike Varusk.
Kui tõsiseks probleemiks pankrotieelseid kolimisi peate?
Praktikas on kujunenud probleemiks äriühingud, kes vahetult enne pankrotiavalduse kohtusse esitamist muudavad registrijärgset asukohta ja vahel ka äriühingu nime ning seejärel esitavad kohtusse pankrotiavalduse uue registrijärgse asukoha järgi, valides selliselt endale sobiva kohtualluvuse. Kohtualluvuse muutmisest ei pruugi olla teadlikud võlausaldajad ja sellega on raskendatud võlausaldajatel äriühingu kohta informatsiooni saamine, pankrotimenetluse kohta informatsiooni saamine ja ka pankrotimenetluses osalemine, sest kohtualluvuse muutmine toob kaasa võlausaldajate üldkoosolekute pidamise teises piirkonnas (maakonnas). Võlausaldajal puudub informeeritus ja seega võetakse tal ära võimalus pankrotimenetluses osalemiseks ja vajadusel pankrotimenetluse kulude katteks raha maksmiseks, et vältida pankrotimenetluse raugemist.
Seadus laseb tulevast aastast menetleda pankrotti ettevõtte kolimiseelses tegevuskohas. Kui palju võib Harju maakohtu koormus sellest suureneda?
Seda on raske prognoosida, kuid kui võtta aluseks näiteks 2008.a septembrikuus registrijärgset asukohta vahetanud äriühingute arvu, kus Harju Maakohtu tööpiirkonnast vahetas registrijärgse asukoha 4 äriühingut, kes hiljem esitasid pankrotiavalduse teise maakohtu tööpiirkonnas, siis suureneks Harju Maakohtu töökoormus aastas ca 50 pankrotiasja võrra. Kuna aga igakuist võrdlust ei ole tehtud, siis ei pruugi eeltoodud arvestus vastata tegelikkusele.
Seotud lood

Haara sooduskood ja avalda tööpakkumine Eesti külastatuimas tööportaalis