Justiitsministeerium saatis eelmisel
nädalal riigikogusse seaduseelnõu, mis lubab pärapõrgusse kolinud maksejõuetute
ettevõtete pankrotte menetleda nende eelnevas tegevuskohas, näiteks
Tallinnas.
Asukoha ja tegevuskoha mõiste sisustamisel tuleb lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustikust, leidis ministeerium. Pankrotieelset ja -aegset kolimist reguleerib ka Saksamaa maksejõuetusseadus.
"Muudatus on tehtud põhjusel, et praegu registreerivad pahatahtlikud võlgnikud enne pankrotiavalduse kohtusse esitamist end teise kohtu tegevuspiirkonda ja loodavad sellega hajutada võlausaldajate tähelepanu või raskendada pankrotimenetluse läbiviimist," seisis 80-leheküljelise Kohtutäiturite seaduse eelnõu seletuskirjas.
"Näiteks registreerib algselt Tallinnas asunud ja tegutsenud juriidilisest isikust võlgnik enda enne pankrotimenetluse algatamist Kuressaarde, mistõttu võlausaldajad peavad asuma suhtlema Kuressaares asuva kohtuga," jätkas seletuskirja koostanud justiitsministeerium. "See on kindlasti vaevarikkam ja kulukam. Lisaks rikub see ruumilise seotuse põhimõtet, mille kohaselt peab menetlust läbi viima kohus, kes on kõige lähemal võlgniku tegelikule asukohale, sest siis on tõendite kogumine ja asjaoludega tutvumine kõige kergem ja odavam."
Ka praeguse sõnastuse järgi peaks kohus oma pädevuse selgitamisel lähtuma võlgniku tegelikust asukohast, mitte äriregistri kandest ja tagastama pankrotiavalduse, kui võlgniku juriidilisel aadressil asub üksnes nn postkastikontor. Praktikas kohtud seda siiski ei tee ja seetõttu peaks eeldatavalt 1. jaanuarist jõustuv seadusemuudatus realiseerima seadusandja algset soovi paremini ja aitama kaasa tõhusamale pankrotimenetlusele, lisas seletuskiri.
Seaduseelnõu esimese lugemise aega pole veel määratud.
Seotud lood
Justiitsministeeriumis valminud
kohtutäiturite seaduse eelnõu seletuskiri räägib kuritahtlike võlgnike
massilisest kolimisest Kuressaarde, ministeeriumi väitel on Kuressaare vaid üks
paljudest võimalikest näidetest.
Võib eeldada, et väheneb võlgnike võimalus
pankrotimenetlust venitada, hajutada võlausaldajate tähelepanu ning raskendada
nende suhtlemist kohtuga, sõnas vandeadvokaadi abi Peeter Viirsalu eelseisvat
pankrotiseaduse muudatust kommenteerides, mis suunab aasta enne maksejõuetust
registrijärgset tegevuskohta muutnud ettevõtete pankrotimenetlused eelneva
piirkonna kohtusse.
Harju maakohtu kohtunik Merike Varusk ütles
täna Äripäevale, et ettevõtete kolimist puudutavad muudatused pankrotiseaduses
võivad nende töökoormust suurendada 50 pankrotiasja võrra aastas.
Mitmele poole miljoneid kroone võlgu jäänud
Kalmer Kriisa ja Raoul Juhansoni kinnisvaraarendusfirma Onix Invest muutis nime
ja omanikku.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.