Maad saavad osta ka välismaalased

Tänavu on kavas enampakkumistel müüa umbes 20 000 ha maad. Pärast seda jääb hinnanguliselt Eestis võõrandamiseks sobilikku maad veel ligi 60 000 ha. Tegu on reformimata, st omanikuta maaga, mis praegu kasutult seisab. Arvata on, et sellisel hulgal maad müüb riik mitu aastat järjepanu ja meie majandust peaks see üksjagu elavdama.

Minu meelest on tegu igati kasuliku tehinguga - inimesed saavad soodsalt oma raha kinnisvarasse paigutada ja riigieelarve paneb tänu maamüügist laekuvale rahale raskele ajale paremini vastu. Tänavu on kavandatud maamüügiga teenida üle 700 miljoni krooni ja tuleval aastal teist sama palju.

Riigimaa müük toimub avalike kirjalike enampakkumistega ja neid korraldab maa-amet. Osaleda võivad nii Eesti kui ka välisriikide kodanikud ja äriühingud, kes avalduse kirjutavad ja tagatisraha tasuvad. Võidab kõrgeima pakkumise teinu.

On ka ostueesõiguse võimalused - metsamaade puhul piirinaabritel ja teiste maade puhul neil, kellele on varem antud õigus võõrandatavat riigimaad kasutada. Aga mingit hinnaalandust neile ei tehta - osta saab ikka enampakkumisel kõrgeimaks osutunud hinnaga.

Need, kellele kuulub looduskaitselise piirangutega kinnistu, mida riik soovib omandada, saavad oksjonil võidetud maa eest tasuda oma looduskaitseliste piirangutega maaga tasaarvestamise korras. Sel juhul ei teki piirinaabritel ja ka maa senisel kasutajal ostueesõigust. Küll võib tekkida ostjal vajadus juurde maksta, kui omandatav maatükk on piiranguga maatükist kallim.

Pärast ostu-müügilepingu sõlmimist tuleb uuel omanikul jälgida sedagi, et maamaks saaks õigel ajal tasutud. Maamaksu suuruse määrab omavalitsus.

Müüdavate kinnistuste kohta saab infot aadressidel www.maaamet.ee ja www.ametlikudteadaanded.ee. Maa-amet paneb pakkumisteateid üles peaaegu iga päev.