Kui Swedbank otsustab vabatahtlikult
pensioniklientidele kahju kompenseerida, siis au neile, ütles pangandusprofessor
Mart Sõrg, lisades, et kindlasti päästaks selline otsus oluliselt ka
usalduskriisi sattunud pensionifondide mainet tervikuna.
Sõrgi sõnul tekkinud halvas olukorras head lahendust ei olegi. "Swedbankil oleks lihtsam otsustada, kui pensionifondide kaotus oleks tulnud väljast poolt nende gruppi, aga kuna tuli iseenda fondist, siis on vastutus veelgi suurem," lausus Sõrg. "Mulle meeldib ütlus, et väärtpaberiturg on legaalne viis lollidelt raha röövimiseks. On tekkinud olukord, kus riskide maandamiseks mõeldud instrumendid nagu võlakirjad hoopis suurendavad riske."
Swedbank teatas eilsel pressikonverentsil, et väljub aasta lõpuks pensionifondide rahaga Private Debt rämpsvõlakirjafondist ning pangas on arutlusel ka võimalik järsust allahindlusest tingitud kahju kompenseerimine pensioniklientidele.
„Kui finantsinspektsioon leiab, et oleme rikkunud fondi reegleid või seadusi, siis loomulikult kompenseerime kahju. Lisaks sellele on teemaks ka klientide usalduse küsimus ja kahju vabatahtlik kompenseerimine seoses sellega,“ sõnas varahaldusettevõtte Swedbank Robur juht Carina Tovi eile. Ta lisas, et kõigi toimunud protsesside korrektsust uurib Swedbank ise ja ka finantsinspektsioon. Teemaga tegeletakse intensiivselt, aga vara on veel otsustest rääkida.
Allahindlusest tekkinud kahju korvas avalikkuse survel mullu oma klientidele SEB Likviidsusfond.
Seotud lood
Äripäeva tänane kaanelugu vestab
järjekordse uskumatu muinasloo, kuidas üks uhke ja tark pank oma kõrbema
kippuvaid investeeringuid pensionikogujate rahaga päästis.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul
teeks pensioniklientide kahju kompenseerimine Swedbankile au juhul, kui kahjud
tulenesid reeglite rikkumisest või puudulikkusest, kuid tururiskide
kinnimaksmine oleks libe tee.
Äripäeva andmetel kaalutakse Swedbankis
praegu ühe variandina Private Debt fondi allahindlusest tekkinud kahju
hüvitamist kõige konservatiivsema ehk K1 pensionifondi klientidele.
Swedbank Eesti peadirektor Priit Perens
tegi äsja avalduse, kus nentis, et finantsinspektsiooni
hinnangul pole panga investeerimisfondide sise-eeskiri piisav huvide
konflikti vältimiseks. Inspeksioon nimetab Perensi avaldust siiski
vaid panga tõlgenduseks.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.