Swedbank Eesti peadirektor Priit Perens
tegi äsja avalduse, kus nentis, et finantsinspektsiooni
hinnangul pole panga investeerimisfondide sise-eeskiri piisav huvide
konflikti vältimiseks. Inspeksioon nimetab Perensi avaldust siiski
vaid panga tõlgenduseks.
"Praeguseks finantsinspektsioonilt Swedbanki Investeerimisfondide kohta laekunud järeldus ütleb, et inspektsiooni hinnangul ei ole investeerimisfondides kasutusel olnud huvide konflikti vältmise teemaline sise-eeskiri piisav," teatas Perens.
Finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juht Andre Nõmm ütles aga kohe vastu: "See on Swedbank Investeerimisfondide arusaam ning tõlgendus ja eks edaspidiste otsuste tegmise käigus saab selgeks, kas oli tegemist pelgalt ebapiisava sise-eeskirjaga."
Perensi sõnul on pangal kahju, et selline situatsioon on tekkinud ning pank on valmis kahjud kompenseerima, kui on rikutud kliendiga sõlmitud lepingu tingimusi.
Praeguseks on selgunud, et kolmapäevaks kokku lepitud kohtumine finantsinspektsiooni ja Swedbanki esindajate vahel saab toimuma alles õhtul ning sisulisi kommentaare on seetõttu võimalik anda alles neljapäeva hommikul, teatas Swedbank.
Järgnevalt Swedbanki Eesti peadirektori Priit Perensi esialgne kokkuvõtte praeguseks finantsinspektsioonilt laekunud järeldustest:
"Praeguseks finantsinspektsioonilt (FI) Swedbanki Investeerimisfondide kohta laekunud järeldus ütleb, et inspektsiooni hinnangul ei ole investeerimisfondides kasutusel olnud huvide konflikti vältmise teemaline sise-eeskiri piisav. Antud sise-eeskiri puudutab fondivalitseja Swedbank Investeerimisfondide poolt hallatavate fondide investeeringuid teistesse enda hallatavatesse fondidesse. Finantsinspektsioon kirjutas oma järelduses ühtlasi, et pole veel selge, kas viidatud sise-eeskirja ebapiisavus võis viia kahju tekkimiseni pensionifondide osakuomanikele.
Tegeleme nimetatud sise-eeskirja täpsustamisega vastavalt finantsinspektsiooni järeldustele ning oleme informeerinud oma tegevusest inspektsiooni. Samuti analüüsime praegu läbiviidava siseauditiga põhjalikult kõiki juhtumiga seotud asjaolusid.
FI-lt laekunud järeldused ei puuduta meedias spekulatsioonidena tõstatatud huvide konflikti teemat panga laenuotsuste ja fondide investeerimisotsuste vahel. Nagu ütlesime ka eelmisel nädalal toimunud meediakohtumisel, on huvide konflikti oht sellises tegevusvaldkonnas küll suur, kuid fondide juhtimisel tehakse kõik selleks, et võimalikud huvide konfliktid tuvastada ja ära hoida. Varahalduse tööd ja panga tegevust puudutavad otsused hoitakse rangelt lahus, need on eraldatud ettevõtted ning kõik investeerimisotsused tehakse sõltumata panga huvidest ja kliendisuhetest.
Edasiseks infovahetuseks FI-ga ning täpsema ülevaate saamiseks nende tehtud järeldustest kohtume kolmapäeva õhtul FI esindajatega. Meil on kahju, et selline situatsioon on tekkinud ning soovime omalt poolt anda täiendavat infot niipea, kui see on võimalik. Suhtume meile investeeritud pensionivaradesse täie vastutustundega. Oleme valmis kahjud kompenseerima, kui selgub, et oleme rikkunud kliendiga sõlmitud lepingu tingimusi ning selle tagajärjel on kliendid kandnud kahju."
Seotud lood
Swedbanki ja finantsinspektsiooni kokkulepe
on oluline usalduse taastamise seisukohalt, mitte niivõrd raha kaotuse
seisukohalt, ütles rahandusminister Jürgen Ligi valitsuse
pressikonverentsil.
Swedbank usub, et pensionifondid on täna
kindlal alusel. Tehtud on mitmeid muutusi, samas möönab Swedbanki
investeerimisfondide juhi kt Jelena Fedotova, et alati ei suudetud turul
toimuvat ette näha.
Kui Swedbank otsustab vabatahtlikult
pensioniklientidele kahju kompenseerida, siis au neile, ütles pangandusprofessor
Mart Sõrg, lisades, et kindlasti päästaks selline otsus oluliselt ka
usalduskriisi sattunud pensionifondide mainet tervikuna.
Swedbanki teatel oli tehnilise vea tõttu
täna hommikul Fondikeskusese koduleheküljel Swedbanki Private Debt fondi kohta
teisipäeva hommikul üleval vigane formatsioon, mis näitas nagu oleks riskifond
eelmisel nädalal mahtu kasvatanud ja investoritelt raha juurde saanud.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.