Eesti Telekomi endiste väikeaktsionäride esindaja advokaadibüroo Sorainen advokaat Carri Ginteri sõnul on esialgse analüüsi kohaselt piisavalt argumente väitmaks, et hüvitise nõue on põhjendatud.
Ginter ütles Äripäevale, et Soome näitel, kui 2003. aastal Telia soomlastelt Sonera aktsiad ära võttis, saadi vaidluste tulemusel hüvitist ja 15% kõrgem hind, on ka eestlastel tõenäosus kohtuasjas võiduka lõpuni minna.
Advokaat rõhutas, et antud protsess on igati ainulaadne, kuna massiliselt ei toimu Eestis kohtuasju, mille puhul õiguste kaitsmiseks määratakse ühine esindaja. "Seaduses on koos protsessimiseks võimalus olemas," toonitas Ginter, et ka edaspidi saavad väikeaktsionärid ühiselt seisukohti vaidlustada.
Ginteri sõnul on selge, et antud asjas ei koheldud aktsionäre võrdselt ning neid sunniti turu põhjast müüma.
Jaanuaris kanti Eesti Telekomi vähemusaktsiad üle TeliaSonera AB-le, mis puudutas enam kui tuhandet aktsionäri, kes ei võtnud vastu TeliaSonera pakkumist maksta ühe Eesti Telekomi aktsia eest 93 krooni.
Seotud lood
Eesti Telekomi endised väikeaktsionärid said kokku kohtu nõutud 300 000 krooni õigusabikulude katteks.
Sundülevõetud aktsiate eest täiendava hüvitisena TeliaSoneralt ligi 28 miljoni krooni saamiseks on tänaseks liitunud ligi 200 Eesti Telekomi endist väikeaktsionäri.
Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni ütles Äripäevale, et kui keskmiselt 10% sundülevõetud Eesti Telekomi aktsiate omanikku on nõus advokaatide nõutud stardiraha kokku panema, hakatakse aktsiate eest õiglast hüvitist nõudma ühiselt.
Allar Jõksi sõnul sõltub Telekomi aktsia eest õiglast hinda nõudvate väikeaktsionäride kohtuasja tulemus sellest, kui palju aktsionäre ühise mütsi alla koodub.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.