Vitsur Swedist: kriisi kulminatsioon on möödas

„Kriisi murdumise hetk oli kevade ja suve vahel,“ uskus ta. „Kui uut languselainet ei tule, siis see aasta jääb laenukahjumite kohapealt kõige halvemaks. Eks tulevik näitab.“

Swedbanki tuludele avaldasid kolmandas kvartalis lisaks laenukahjumitele mõju ka madalad turuintressid. Vitsur möönis, et intressid on maailmas praegu ka ajalooliselt madalad.

„Ega keegi ei oska praegu ütelda, kuidas maailmas inflatsioon hakkab kulgema ja kuidas suured keskpangad Ameerikas ja Euroopas hakkavad taas intresse muutma ning kuidas see meid mõjutab. See on praegu küsimus number üks, millele keegi vastata ei oska,“ toonitas ta.

See, et intressid ükskord tõusma hakkaksd, sõltub Vitsuri sõnul tegelikult ju sellest, kui kiiresti majandus taastuma hakkab ja kui palju hakkab inflatsioon ähvardama. „See noateral kõndimise trikk on alles ees,“ sõnas ta.

„Täna alles hoiatas Krugman (Princeton University professor ja Nobeli majanduspreemia laureaat Paul Krugman – toim), et Ameerika pangad pole ettevõtlusele veel laenama hakanudki. Ta soovitas, vähemalt ajutiselt, osa panku natsionaliseerida, et lõpuks ettevõtlus ka raha saaks,“ rääkis Vitsur.

Selline kindel reaalmajanduse paranemine Vitsuri hinnangul on alles ees, kuna praegu ikka veel on abipakettide mõju, mida tajutakse. „Ega kriis ei ole veel selles mõttes läbi, et oleks kindel tõus alanud,“ märkis ta.

Usalduse taastumisest pangandussektoris ja raha väljaviimise peatamisest rääkides arvas majandusekspert, et kui vaadata rahajääke, siis kõige rohkem viidi raha Eestist välja siis, kui olid suured lootused ja inimestel raha palju, mitte nüüd.

„Raha väljavool oli suurem siis, kui me investeerisime rohkelt Lätti, Bulgaariasse, Rumeeniasse, Armeeniasse, Aserbaidžaani ja Ukrainasse. Kui praegu vaadata nii äriettevõtete kui ka üksikisikute hoiuste rahajääke pankades, siin on kõikumised väga väikesed – 1% siia-sinna,“ toonitas ta.