• OMX Baltic0,22%269,88
  • OMX Riga1,73%886
  • OMX Tallinn0,04%1 730,19
  • OMX Vilnius0,37%1 044,41
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 1000,51%8 071,19
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,51
  • OMX Baltic0,22%269,88
  • OMX Riga1,73%886
  • OMX Tallinn0,04%1 730,19
  • OMX Vilnius0,37%1 044,41
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 1000,51%8 071,19
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,51
  • 20.10.09, 09:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Swedbank Eesti sai III kvartalis 323 mln krooni kahjumit

Vaatamata esimestele stabiliseerumise märkidele majanduses, mõjutas Swedbanki Eesti üksuse III kvartali tulemusi majanduslangus, mille tõttu tegevuskasum enne provisjone oli 586 miljonit krooni, kvartalikahjumiks kujunes 323 miljonit krooni.
Tulud vähenesid III kvartalis 8% võrra 1,045 miljardi kroonini ja tegevuskulud vähenesid ilma erakorralisi kulusid ja arvestuspõhimõtete muutmist arvestamata 2% võrra 410 miljoni kroonini. Klientide hoiused püsisid kvartali jooksul stabiilsena, panga laenuportfell vähenes 3% võrra, teatas ettevõte.
„Möödunud kvartali põhjal saab öelda, et meie klientidel on hakanud tasapisi paremini minema. Sissetulekute vähenemine ei ole olnud nii suur kui prognoositi, Euribori langus on mõjutanud positiivselt klientide maksevõimet ning näeme, et huvi laenude vastu on vaikselt tõusmas,” rääkis Swedbanki Eesti peadirektor Priit Perens. Ta lisas, et kuna kinnisvara hinnatase on stabiliseerunud, on see teinud vara soetamise taas huvipakkuvaks hea sissetulekuga klientide jaoks.
Panga III kvartali majandustulemuste peamised mõjutajad on endiselt varade kvaliteet ja laenukahjumid. Swedbanki Eesti üksuse neto laenukahjumid olid III kvartalis 903 miljonit krooni. Võlgnevuses laenude kasv, mis peamiselt tuleb kinnisvarasektori arvelt, aeglustus kvartali jooksul.
Selle kvartali tulusid mõjutasid madalad turuintressid, väiksemad laenumahud ja võlgnevuses olevate laenude kasv. Kuna pangal on rohkem Euriborist sõltuvaid varasid kui kohustusi, mõjutas Euribori langus puhast intressitulu.
Muutunud majanduskeskkonnas kohanemiseks ette võetud tegevuste toel (sh efektiivsuse tõstmine ja töötajate soodustuste piiramine) suutis Eesti üksus hoida tulu-kulu suhte jätkuvalt heal tasemel - 0,44 (võrreldavatel andmetel 0,42). Töötajate arvu on vähendatud 9 kuu jooksul 11% võrra ning kontorite arv III kv lõpus oli 69.
Analüütikud prognoosivad võlgnevuses laenude kasvu aeglustumist aasta lõpus, mis tähendab, et 2009. aasta peaks jääma ajalukku kui laenukahjumite osas kõige keerulisem aasta.
Swedbanki 2009. aasta tulemused avaldatakse järgmise aasta 9. veebruaril.

Seotud lood

Uudised
  • 21.10.09, 10:54
SEB miinus kolmandas kvartalis - 589 miljonit
SEB tegevustulem Eestis oli selle aasta 9 kuuga -1 233 miljonit Eesti krooni, millest -589 miljonit lisandus kolmandas kvartalis.
Uudised
  • 03.11.09, 17:56
Rootsi analüütik: Danske hindas kahjumit teistest konservatiivsemalt
Rootsi majanduslehe Dagens Industri analüütik Mattias Mauritzon pidas Sampo Panga 1,4 miljardilist kahjumit märgiks konservatiivsusest, mitte sellest, et Rootsi pankadel Eestis paremini läheks.
Uudised
  • 03.11.09, 10:46
Sampo sai üheksa kuuga 1,4 miljardit krooni kahjumit
Danske Banki Eesti filiaal Sampo Pank sai laenude allahindluse kõrge taseme tõttu üheksa kuu kahjumiks 1,376 miljardit krooni (eelmisel aastal oli üheksa kuu kasum 502 mln kr), teatas ettevõte.
Uudised
  • 20.10.09, 12:40
Mart Sõrg: Swedbanki kahjum üsna loomulik
"Et Swedbank on kahjumis, on üsna loomulik, sest riskid, mis headel aegadel võeti ilma piisavate puhvriteta, annavad tagasilööke,“ kommenteeris pangandusprofessor Mart Sõrg lühidalt.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.24, 09:00
Turvapartner peab alati käima mitu sammu ees: mis tagab ühe sündmuse õnnestustumise?
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele