Danske ei usu Leedu SKP numbrit

Leedu statistikaamet teatas, et esialgsel hinnangul kahanes Leedu SKP kolmandas kvartalis aasta baasil 14,3% pärast 19,5% suurust langust teises kvartalis. See oli parem nii Bloombergi küsitletud analüütikute ootustest kui Danske prognoosist, mis ennustas kolmandas kvartalis Leedu SKP langust aasta baasil 25%.

"See on selge märk, et majandus on põhjast läbi," teatas täna Leedu peaminister Andrius Kubilius, lubades jätkata valitsuse jõupingutusi eelarve tasakaalustamisel.

„Leiame, et selle numbri kvaliteet on väga küsitav,“ kirjutavad Danske Banki analüütikud Lars Christensen ja Violeta Klyviene.

SKP number näitab teise kvartaliga võrreldes majandusolukorra paranemist, mida samas ei kinnita kuude lõikes ei jaekaubanduse, tööstuse ega ekspordistatistika.

Teiseks leiavad analüütikud, et „toibumise“ on tinginud hoopis statistilised „iseärasused“, mitte aga reaalse majandusolukorra paranemine. On suur vahe, kas võrrelda SKP numbrit püsivhindades või jooksevhindades. Püsivhindades kahanes Leedu SKP kolmandas kvartalis läinud aasta sama perioodiga võrreldes 14,3%, jooksevhindades aga 19,5%.

Analüütiku sõnul on väga raske selgitada, kuidas võib olla SKP deflaatori ja tarbijahinnaindeksi vahel niivõrd suured käärid. Kui SKP deflaator langes aastataguse ajaga enam kui 5%, siis tarbijahinnaindeks näitas sama aja jooksul 2,7% tõusu. Sesoonselt langes SKP deflaator kolmandas kvartalis võrreldes kvartal varasemaga koguni 20%. See ei saa analüütiku sõnul olla õige.

Analüütikud leiavad, et olid oma prognoosis küll ülemäära pessimistlikud, kuid ei pannud nii palju mööda kui täna avaldatud numbriga võrreldes võib tunduda. Nii jäävad Christensen ja Klyviene endale kindlaks, et Leedu majanduses ei ole veel tegelikke märke majandusolukorra paranemisest, küll aga on lootust tulevaks aastaks.