Eesti optimaalne maksukoormus on 33%

"Praeguste maksupoliitiliste tententside jätkumisel on edaspidi raske edukalt püsida riikide maksukonkurentsis, sest maksude pidev tõstmine pikendab majanduskriisist väljatulekut ja perspektiivis halvendab siinsete ettevõtete konkurentsivõimet," põhjendas Sõerd, vastates küsimusele, milline ettevõtete maksukoormus aastakasumist on optimaalne. 

Maailmapanga ja PricewaterhouseCoopers’i uuringu järgi on ettevõtete maksukoormus Eestis keskmiselt  49,1% aastakasumist, millega oleme maailmas 180 riigi seas 131. kohal, ja seda eelkõige ettevõtetelt kogutavate tööjõumaksude tõttu.

Sõerd rääkis, et Eesti maksukoormus oli pikka aega aastatel 2000-2006 vahemikus 31-33% SKP suhtes. 2007. aasta riigikogu valimistel jagati tema sõnul palju katteta lubadusi, mida riik ei ole olnud võimeline majanduslanguse tingimustes täitma.

 "Maksukoormus hakkas kiiresti kasvama aastal 2007 ja jõuab prognoosi kohaselt tuleval aastal 2010. a riigieelarve seletuskirja järgi 36%ni," märkis rahvaliitlaste ridadesse kuuluv Sõerd. Ta oli veendunud, et see tendents halvendab ilmselgelt siinse majanduskeskkonna atraktiivsust ja toimib vastupidiselt paljude riikide suundumusega majanduskeskkonna parandamiseks. Selgituseks rääkis Sõerd, et globaalse finantskriisi olukorras langetavad praegu paljud riigid hoopis makse majanduse elavdamiseks, ja et tegelikult ülemaailmses maksukonkurentsis võis juba enne majanduskriisi pikka aega täheldada tulumaksu vähendamise tendetsi äriühingutele.

Ta tõi välja, et eelkõige on riigid ülemaailmses maksukonkurentsis püsimiseks vähendanud ettevõtete tulumaksumäära. Mitmed riigid on Sõerdi sõnul alandanud ajutiselt käibemaksumäärasid või lükanud edasi kavandatud käibemaksumäärade tõuse või siis kiirendanud käibemaksu tagstamise protsessi.

"Lisaks maksumäära alandamisele on rakendatud nendes riikides, kus erinevalt Eestist kehtib traditsiooniline maksusüsteem, ajutiselt kiirendatud maksuamortisatsiooni, mille tulemusel maksuarvestuses suureneb kulubaas ja läbi selle väheneb kasumilt tasutav tulumaks," ütles Sõerd.  

Seda meedet rakendatakse tema ütlusel reeglina investeeringutele aastatel 2009-2010 ja näitena võib tuua Saksamaad, Kanadat, USAd, sarnast meedet on rakendanud ka Iirimaa, Holland, Venemaa, Suurbritannia jt. riigid. "Kuna Eestis makstakse tulumaksu ainult selle jaotamisel, ei ole meil selline meede võimalik," nentis ta.

 Sõerd toonitas, et neid arenguid, mis toimuvad teistes riikides, ei tohiks ignoreerida. "Kõrgemad maksud ei muuda Eesti ettevõtteid rahvusvahelistel turgudel konkurentsivõimelisemaks, ei too siia uusi investeeringuid ega loo uusi töökohti," seletas ta. Nii OECD Eesti majanduse ülevaates kui ka Arengufond oma Valges paberis on soovitanud tähelepanu pöörata tööjõu ülemaksustamisele. Kas peaks seal midagi ette võtma?

Sõerdi hinnangul on tööjõukulude maksukoormus Eestis ülemäära kõrge ja seega võiks kaaluda sotsiaalmaksu ülempiiri rakendamist ja kaaluda ka näiteks Eestis lühiajaliselt ehk alla poole aastas siin töötavate vällismaalaste sotsiaalmaksukoormuse vähendamist.