Eesti tööjõumaksudele lagi

"See võtaks maha takistuse kõrgepalgaliste tippspetsialistide sissetoomiseks Eestisse. Me vajame neid, kui tahame hakata tootma tõesti keerulisi tooteid-teenuseid," põhjendas Terk.  

Lisaks pakkus Terk, et arvestades praegust kõrget tööpuudust võiks mõelda ehk uutele loodavatele firmadele, kui uudsus on ikka tuvastatav, ajutise soodustuse kehtestamist sotsiaalmaksu suuruses.  

Mingid aastad tagasi vaatasid nad Tergi sõnul Tuleviku-uuringute Instituudis kolleegidega erinevaid skeeme, kuidas tööjõumaksude koormust alla viia, aga 

mingit väga head varianti nad tegelikult välja mõelda ei suutnud.

"Eesti küllalt haiged inimesed on vaja kuidagi ära ravida, pensionid maksta ja vaevalt me väga õnnelikud oleksime, kui seda lihtsalt teistest maksudest teha," selgitas ta.  "Süsteeme saab ratsionaliseerida, aga seda ei tee päevapealt," märkis ta, mistõttu pakkuski ta enda sõnul praeguse lahendusena tööjumaksudele ülempiiri kehtestamist, nagu seisab ka Arengufondi Valges paberis.  

Terk on juba varem mitmel korral pakkunud, et Eestis võiks praeguse süsteemi

asemel kehtida tavaline 10%-line ettevõtte tulumaks. "Jääksin kapraegu selle juurde, sest see oleks rahvusvaheliselt tasandilt hinnatunavägagi mõõdukas number ja ei tohiks ettevõtteid kägistada," uskus ta.

Uuringu Paying Taxes 2010 alusel on Eesti maksusüsteem lihtsuselt ja ettevõtjasõbralikkuselt maailmas 38. ja Euroopa Liidus 6. kohal Iirimaa, Taani, Luksemburgi, Suurbritannia ja Hollandi järel.

Maksude deklareerimisele ja maksmisele kulub Eesti ettevõtetel aastas keskmiselt 81 tundi, millega Eesti asub maailmas 16. kohal. Ettevõtete maksukoormus Eestis on keskmiselt  49,1% aastakasumist, millega oleme maailmas 180 riigi seas 131. kohal, ja seda eelkõige ettevõtetelt kogutavate tööjõumaksude tõttu.

Lisaks eelpool öeldule tahtis Terk rõhutada, et makse, just tööjõumakse, nagu need olid nimetatud uuringus välja toodud, on metoodiliselt väär selliselt protsendina aastakasumist näidata ja võrrelda, ja seda eri maade maksusüsteemide erisuste tõttu.

"Või vähemalt peaks siis graafiku (allpool olev tabel - toim) varustama kohvritäie kommentaaridega ja panema teised pildid ka kõrvale, sest muidu on tegu lihtsalt lugeja lollitamisega," kirjutas Terk saadetud e-kirjas.  

Terk selgitas asja lähemalt. Näiteks osades maades maksavad töötajad ise tööjõult võetavad maksud, mitte ettevõte, sel juhul maksab ettevõte muidugi töötajale oluliselt suurema palga kätte, osades on jälle teistpidi. Pluss segasüsteemid. Ühel juhul on Tergi sõnul ettevõtja õnnetu, et peab tööjõult riigile suurt maksu maksma, teisel juhul on sellepärast, et peab kõrget palka maksma.

"Vahe on tehniline, mitte sisuline, aga selline kontekstist väljarebitud graafik jätab lugejale hoopis teistsuguse mulje," leidis Terk, lisades, et piisab, kui võrrelda näiteks Taani ja Eesti maksustruktuure.

Terk ei suutnud mõista vastuolu uuringus, kuidas on võimalik, et Eesti on ettevõtete maksukoormuse ehk ettevõtete kägistamise näitaja (ajakirjaniku väljend - toim) maailmas 131. kohal ja samal ajal maksusüsteemi ettevõtjasõbralikkuselt (NB - Terk) maailmas 38. ja EL-is isegi 6. kohal.

Seepärast leidis Terk, et küsimus (Kui vaadata möödunud aastat, siis tõusis ettevõtjate jaoks maksukoormus Eestis veelgi näiteks täöötuskindlustusmaksu ja

haiguspäevade hüvitamise näol. Milline ettevõtete maksukoormus aastakasumist on Teie hinnangul optimaalne - ei kägista neid, vastupidi edendab tegevust, ent samal ajal suudab ka riiki toita? - toim) on sellisena esitatult ebakorrektne ja selliselt talle vastata püüda oleks vale.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

allikas: PricewaterhouseCoopers