EEREIF sulab 

Järgnev ülevaade fondi investeeringute kohta põhineb fondi tänavuse I poolaasta aruandel, värsket seisu fondijuht Gren Noormets enne aastaaruande avaldamist kommenteerima ei soostunud. Projektide hinnad on toodud tänavu esimese poolaasta lõpu turuväärtuses.  GILD Arbitrage võlakirjad (39 mln kr), tänavu I pa tõusis väärtus 6%

 100-protsendise osalusega projektid:

Šveitsi maja (150 mln kr), kaotas tänavu esimesel poolaastal väärtust 18%Üürnikud esitavad taotlusi üürihinna alandamiseks ja üüritava pinna vähendamiseks. Tänavu mais lõppes üürileping ühe ankurüürnikuga ja fondijuhtimise meeskond otsib uusi üürnikke. Madara Maja (86 mln kr), kaotas tänavu esimesel poolaastal väärtust 9%Tegemist on Pharmadule tootmishoonega Jüri Tehnopargis. Fondijuhtimise meeskond jätkab detailplaneeringu muutmist, et ühendada kuus kinnistut üheks. Üürniku finantstulemused on head. Delta Marina (61 mln kr), kaotas tänavu esimesel poolaastal väärtust 15%Fondivalitseja jätkab tööd fondi Bulgaaria investeeringute maa sihtotstarbe muutmise eesmärgil, kuid tulemust ei ole võimalik praegu ette ennustada. Investeeringud on seni põllumaa staatuses. Telliskivi City (58 mln kr), kaotas tänavu esimesel poolaastal väärtust 16%Fondijuhtimise meeskond keskendub praegu ruumide väljaüürimisele olemasolevates hoonetes. Pingutused suunatud pindade väljarentimiseks nende praeguses olukorras. Kinomaja Sõprus (53 mln kr), kaotas tänavu I pa väärtust 4%Hoonestaja jätkab investeeringute tegemist eelmise aasta lõpus kinnitatud graafikut järgides. Pajurio IG (52 mln eur), kaotas tänavu I pa väärtust 16%Kaubakeskuse arendus Leedus Klaipedas. Nõudlus potentsiaalsetelt üürnikelt on endiselt väga madal. Seni kui pole märkimisväärset huvi üürnikelt, on projekt ooteseisundis. Fondijuht on valmis kinnistut müüma kui turul tekib piisav ostuhuvi. EEREIF peab läbirääkimisi pangaga laenu restruktureerimise üle. Järveotsa Keskus (50 mln kr), kaotas tänavu esimesel poolaastal väärtust 2%Ostukeskuse arendus Õismäel Tallinnas. Tänu konkurentsieelistele on objekt turulangusele võrdlemisi hästi vastu pidanud. Kuigi üürnike kooslus ja üüritingimused nõuavad fondivalitseja tähelepanu, ei ole rahavoos ette näha mingeid märkimisväärseid muutusi. BE Steel laohooned Eestis, Leedus ja Poolas (69 mln kr), projektid kaotasid väärtust 2-12 protsenti. Pindu renditakse BE Group AB-le, kes on juhtiv terase ja alumiiniumi müüja Põhja-Euroopas. Objektide haldamine toimub vastavalt eelarvele. Nemuno Panorama (24 mln kr),  kaotas tänavu esimesel poolaastal väärtust 16%ARX trükikoda Leedus Kaunases. Nõudluse järsu vähenemise tõttu sattus üürnik aasta esimeses pooles raskustesse üüri tasumisega. Üürnik tegeleb kulude vähendamisega ning on seni pidanud kinni võlgnevuse likvideerimise graafikust. Balti Kett (12 mln kr), kaotas tänavu esimesel poolaastal väärtust 36%Logistikakeskuse arendus Jüris. Investeeringu väärtus on langenud vähenenud turunõudluse tõttu. Vähemusosalused:

Bauhofi poed Kuressaares, Haapsalus, Valgas ja Võrus (13 mln kr), Võru poe väärtus tänavu esimesel poolaastal tõusis, teistel poodidel langes.Fodi osalus igas projektis 10%. Fondi müügi-tagasirentimise tehing Bauhofiga on lõpule viidud vastavalt ehituse ja investeerimise graafikule. Võru poe avamine on edasi lükatud, ülejäänud kolm poodi tegutsevad. Eirospektrs (1 mln kr), kaotas tänavu esimesel poolaastal väärtust 74%Fondi osalus 18%. Lätis Riias asuv Habakukkede osalusega arendus. Ettevõte vajab lisakapitali ning projekti jätkusuutlikkuse kindlustamiseks tehakse edasised otsused suve jooksul. Võlakirjad: 

Gildi riskifond, mis sattus tõsistesse likviidsusraskustesse ja muudeti tähtajaliseks. Fondi võlakohustused muudeti hiljuti 3-aastase tähtajaga võlakirjadeks, mis on tagatud fondi varaga. EEREIFi laen on tagatud Bulgaaria investeeringutega. Vladaja võlakirjad (25 mln kr),  kaotas tänavu I pa väärtust 21%Bulgaaria arenduse võlakirjad, mis jäid tähtajaks lunastamata. Emitent saab ühepoolselt lunastamist edasi lükata kuni järgmise aasta oktoobri lõpuni. Maa on väheväärtusliku põllumaa staatuses ning puudub selgus, kas ja millal on võimalik maa sihtotstarvet muuta.